Riigikogu otsustas tänasel istungil esimesel lugemisel tagasi lükata valitsuse algatatud eelnõu, millega sooviti uuendada lasteaedade ja lastehoidude süsteemi. Parlament võttis vastu ka kuus seadust, lisaks läbis teise lugemise kaks ja esimese lugemise samuti kaks eelnõu.
Valitsuse algatatud alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (579 SE) esimesel lugemisel tagasi lükkamiseks tegi ettepaneku Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Ettepaneku poolt hääletas 42 ja vastu 34 saadikut. Sellega langes eelnõu menetlusest välja.
Eelnõuga sooviti uuendada lasteaedade ja lastehoidude süsteemi. Praegune koolieelse lasteasutuse seadus sooviti asendada uue seadusega. Eelnõuga plaaniti parandada erinevaid aspekte alushariduses, näiteks tugiteenuste osutamist, õpetajate kvalifikatsiooni, hoolekogu kaasamist, eesti keele õpet venekeelsetes lasteaedades ja vabaneda lasteaiajärjekordadest.
Eelnõu järgi pidanuks vanem saama tagasisidet lasteaiakoha eraldamise kohta kahe kuu jooksul taotluse esitamisest. Eelnõu oleks sätestanud, et vanemad saavad oma eelistustest jätkuvalt teada anda ning kui soovitud lasteaeda pole võimalik kohta pakkuda, tuleb koha pakkumisel arvestada õdede-vendade lasteaias käimist ja kodulähedust. Eelnõu järgi olnuks omavalitsustel lasteaiakoha pakkumisel võimalik koostööd teha eralasteaedadega, kusjuures seal ei oleks eelnõu järgi olnud lubatud küsida vanematelt suuremat tasu kui lasteaias.
Eelnõu kohaselt tulnuks lasteaedades õppe- ja kasvatustegevuse korraldamisel lähtuda kaasava hariduse põhimõtetest. Näiteks sooviti eelnõuga määratleda tingimused tõhustatud või eritoe rakendamiseks. Samuti sooviti muuta paindlikumaks rühmade moodustamine.
Eelnõu nägi ette, et lasteaia õppekeel alates kolmeaastastest lastest oleks üldjuhul eesti keel ja aastaks 2027 peaks igas rühmas olema täiskohaga tööl vähemalt üks eesti keelt valdav õpetaja. Lasteaiapidaja otsusel võinuks rühmas lisaks eesti keelele kasutada ka teist õppekeelt või teisi õppekeeli, kuid eestikeelne õpe pidanuks olema tagatud vähemalt pooles ulatuses.
Eelnõu kohaselt oleks määratud ka nõuded lasteaia abiõpetajale, kellel oleks eelnõu järgi pidanud olema keskharidus ja kutseseaduse alusel antud lapsehoidja kutse või keskharidus ja pedagoogilised kompetentsid. Veel sooviti eelnõuga anda suurem roll lasteaia hoolekogule.
Eelnõuga ei soovitud muuta lasteaia rahastamise süsteemi, kuid oleks välja toodud, et kohalik omavalitsus võib vanema osalustasu ja toidukulu kas osaliselt või täies ulatuses katta.
