Eurostati kiirhinnangu kohaselt oli Eesti maikuu inflatsioon 20,1 protsenti, mis on euroala riikidest kõige kiirem hinnatõus. Ligi poole Eesti inflatsioonist moodustasid energiahinnad. Majandusteadlased prognoosivad hindade kasvu ka suvekuudeks.
Kui kuu aega tagasi oli Eesti inflatsiooninäit 19 protsendi peal, siis nüüd on see tõusnud 20,1-ni. Taoline hinnatõus oli Eestis viimati 1990-ndatel.
Makroökonoomika professor Raul Eamets põhjendas, et järsult kallinenud energiakandjate hinnad mõjutavad osa riike rohkem, teisi vähem.
“Energeetika- ja majapidamiskulud on Eesti keskmisel majapidamisel suhteliselt olulised, ehk kui eluasemega moodustatud kulu moodustab suure tüki kogu tarbimiskorvist, siis see viib ka üldise hinnatõusu üles. Lihtsamalt öeldes, keskmine sakslane kulutab oma majapidamise peale palju vähem raha kui keskmine eestlane. Kui see majapidamise ja elamise hind tõuseb, siis ka hinnatõus on suurem,” lausus Eamets.
Kõrge inflatsiooni teine põhjus on võrdlusbaas, sest eelmise aasta mais oli hinnakasv maas pandeemia tõttu. Samas on nii viimaste aastate palgakasvu kui ka koroonapiirangutega eestlastele kogunenud säästud, mida nüüd kulutatakse.
“Koroonapiirangutest ja kriisist kolm Balti riiki tulid kiiresti välja ja majandus taastus. Ka nõudluse pool on olnud tugev. Seda näitab palgakasv, tööjõukasv,” ütles Tartu Ülikooli majandusteadlane Urmas Varblane.
Teadlaste sõnul on selge, et suvel hinnatõus eriti ei pidurdu.
“Võime selle sõja järelmina tõenäoliselt näha ka toidukaupade hindade kasvu, just importtoidukaupade. Need kaubad, mida me ise valmistame, seal võib-olla see hinnatõus nii järsk ei ole,” lausus Varblane.
“Me näeme, mis toimub tanklates, toorme kallinemine. Need tegurid lähikuudel kuhugi ei kao ja see tähendab, et ka hinnatõus, inflatsioon on suhteliselt kõrge. Mis on oluline, et hinnatõus võib aeglustuda, aga hinnatase jääb kõrgeks,” lausus Eamets.
Varblase sõnul ei suuda Eesti oma väiksuse tõttu ise inflatsioonile mõjusalt vastu astuda, vaid juhtiv roll on Euroopa keskpangal.
“Mõned analüütikud ütlevad jällegi et Euroopa keskpank on jäänud hiljaks oma sammudega, sest intresside tõstmise reaalne mõju avaldub kuskil aastase viiteajaga,” märkis ta.
Err.ee
