OLULINE: 1.08.2022 jõustusid töölepingu seaduse suured ja olulised muudatused.

Uudised Comments Off on OLULINE: 1.08.2022 jõustusid töölepingu seaduse suured ja olulised muudatused.

Töölepingu seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus

Vastu võetud 20.04.2022

§ 1. Töölepingu seaduse muutmine

Töölepingu seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seadust täiendatakse §-ga 2¹ järgmises sõnastuses:

„§ 2¹. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest

Tööandja ei tohi kohelda töötajat ebasoodsalt seetõttu, et töötaja toetub enda õigustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist töötajat tema õiguste kaitsel.”;

2) paragrahvi 5 lõike 1 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „maksed” tekstiosaga „, sealhulgas viide makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta”;

3) paragrahvi 5 lõike 1 punkt 6 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„6) tööandja pakutav koolitus ja muud hüved, kui nendes on kokku lepitud;”;

4) paragrahvi 5 lõike 1 punktid 9 ja 10 muudetakse ning sõnastatakse järgmiselt:

„9) põhipuhkuse kestus ja viide muule tööandja hüvitatavale puhkusele;
10) viide töölepingu ülesütlemise kirjalikku taasesitamist võimaldavale vormile ja põhjendamiskohustusele ning etteteatamistähtaegadele;”;

5) paragrahvi 5 lõiget 1 täiendatakse punktidega 13 ja 14 järgmises sõnastuses:

„13) viide ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrale;
14) katseaja kestus.”;

6) paragrahvi 5 lõiked 2–5 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(2) Tööandja teavitab töötajat andmetest heauskselt, selgelt ja arusaadavalt. Töötajal on igal ajal õigus andmetega tutvuda. Tööandja võib nõuda töötajalt kinnitust käesolevas paragrahvis nimetatud andmete esitamise kohta.

(3) Kui töötajale ei ole andmeid enne tööle asumist esitatud, võib ta neid igal ajal nõuda. Tööandjal on kohustus esitada andmed kahe nädala jooksul nõude saamisest arvates.

(4) Andmete muudatused esitatakse töötajale kirjalikult hiljemalt muudatuste jõustumise päeval, arvestades käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 3 sätestatut.

(5) Tööandja säilitab käesolevas paragrahvis nimetatud andmeid ja teavet andmete edastamise või vastuvõtmise kohta töölepingu kehtivuse ajal ning kümme aastat töölepingu lõppemisest arvates.”;

7) paragrahvi 5 täiendatakse lõikega 6 järgmises sõnastuses:

„(6) Tööandja ei pea töötajat andmetest kirjalikult teavitama, kui töötajaga kokkulepitud ja tegelikult töötatud tööaeg ei ületa keskmiselt kolme tundi nädalas nelja järjestikuse nädala jooksul.”;

8) paragrahvi 6 lõige 1 tunnistatakse kehtetuks;

9) paragrahvi 6 lõiget 5 täiendatakse pärast sõna „nimetatule” sõnadega „ja kasutajaettevõtja nimele”;

10) paragrahvi 6 lõiget 6 täiendatakse pärast sõna „tegemise” sõnadega „ja muutmise”;

11) paragrahvi 6 lõige 8 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(8) Kui töötaja ja tööandja lepivad kokku, et töötaja töötab kauem kui ühe kuu muus riigis kui see, kus ta tavaliselt töötab, peab tööandja lisaks käesoleva seaduse §-s 5 nimetatule teatama töötajale enne tema ärasõitu järgmised andmed:
1) riik, kus töötaja tööle asub;
2) riigis töötamise aeg;
3) töötasu maksmise vääring;
4) riigis viibimisega seotud hüved;
5) riigist tagasipöördumise tingimused.”;

12) paragrahvi 6 lõikes 9 asendatakse tekstiosa „1–5” tekstiosaga „2–5”;

13) seadust täiendatakse §-ga 10¹ järgmises sõnastuses:

„§ 10¹. Katseaeg

(1) Töötajale rakendub tööle asumise päevast arvates neljakuuline katseaeg, et hinnata, kas töötaja tervis, teadmised, oskused, võimed ja isikuomadused vastavad tasemele, mida nõutakse töö tegemisel.

(2) Töölepinguga võib kokku leppida katseaja kohaldamata jätmises või lühendamises.

(3) Kuni kaheksaks kuuks sõlmitud tähtajalise töölepingu korral ei või katseaeg olla pikem kui pool lepingu kestusest.

(4) Katseaja hulka ei arvestata seda aega, kui töötaja tööülesannete täitmine oli takistatud, eelkõige kui töötaja oli ajutiselt töövõimetu või kasutas puhkust.

(5) Tähtajalise töölepingu pikendamisel või järjestikku sõlmimisel samalaadse töö tegemiseks ei kohaldata uut katseaega.”;

14) seadust täiendatakse §-ga 18¹ järgmises sõnastuses:

„§ 18¹. Töötaja õigus sobivatele töötingimustele

(1) Töötajal on õigus taotleda tööandjalt sobivaid töötingimusi, sealhulgas töötamist tähtajatu töölepingu alusel või täistööajaga.

(2) Tööandja kaalub, kas töötaja sobivate töötingimuste taotluses esitatud soovid töötingimuste muutmiseks on mõistlikult ühitatavad tööandja ettevõtte huvidega. Kui tööandja keeldub töötingimuste muutmisest, põhjendab ta keeldumist kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis 14 kalendripäeva jooksul taotluse saamisest arvates. Kui töötaja esitab nelja kuu jooksul rohkem kui ühe sobivate töötingimuste taotluse, on tööandjal kohustus vastata ühele taotlustest.

(3) Pärast käesoleva seaduse §-des 60–65¹ sätestatud puhkust või ravikindlustuse seaduses sätestatud hoolduslehe lõppemist on töötajal õigus kasutada paranenud töötingimusi, millele tal oleks tekkinud õigus äraoleku ajal.”;

15) paragrahvi 23 lõike 1 tekst loetakse teiseks lauseks ja lõiget täiendatakse esimese lausega järgmises sõnastuses:

„Tööandja ei tohi keelata töötajal töötada teise tööandja juures, välja arvatud, kui pooled on sõlminud konkurentsipiirangu kokkuleppe.”;

16) paragrahvi 70 lõike 2 esimest lauset täiendatakse pärast sõna „eelviimasel” sõnaga „kalendaarsel”;

17) paragrahvi 86 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Tööandja ja töötaja võivad tähtajalise ja tähtajatu töölepingu üles öelda katseaja jooksul.”;

18) paragrahvi 86 lõiked 2 ja 3 tunnistatakse kehtetuks;

19) paragrahvi 92 lõike 1 punkti 7 täiendatakse pärast sõna „töötingimusi” tekstiosaga „või käesoleva seaduse § 18¹ lõikes 1 sätestatud sobivaid töötingimusi”;

20) paragrahvi 92 lõiget 1 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses:

„8) töötaja taotles käesoleva seaduse § 5 lõikes 1 või 4 sätestatud andmete esitamist.”;

21) paragrahvi 92 täiendatakse lõikega 4 järgmises sõnastuses:

„(4) Kui tööandja ei tõenda, et ta ütles töölepingu üles käesolevas seaduses sätestatud lubatud alusel, loetakse tööleping ülesöelduks käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 8 nimetatud põhjusel, kui töötaja nõudis enne töösuhte ülesütlemist andmeid töötingimuste kohta.”;

22) paragrahvi 115 lõikes 1 asendatakse tekstiosa „§ 5 lõigetes 1 ja 3” tekstiosaga „§ 5 lõigetes 1–4”;

23) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.07.2019, lk 105–121).”.

§ 2. Avaliku teenistuse seaduse muutmine

Avaliku teenistuse seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) seaduse 1. peatükki täiendatakse §-ga 13¹ järgmises sõnastuses:

„§ 13¹. Kaitse ebasoodsa kohtlemise eest

Ametiasutus ei tohi kohelda ametnikku ebasoodsalt seetõttu, et ametnik toetub enda õigustele, juhib tähelepanu nende rikkumisele või toetab teist ametnikku tema õiguste kaitsel.”;

2) paragrahvi 63 lõige 1 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt:

„(1) Palgajuhend on palga määramise ja maksmise kord. Selles nähakse ette ametikohale vastav põhipalk või põhipalga vahemik, muutuvpalga maksmise tingimused ja kord, muude käesolevas seaduses sätestatud lisatasude ja hüvitiste maksmise tingimused ja kord, palga maksmise aeg ja viis ning palgalt makstavad ja kinnipeetavad maksud ja maksed, sealhulgas viide makse ja makseid saavate asutuste ja nende maksmisega kaasneva kaitse kohta.”;

3) paragrahvi 67 lõike 2 punkti 3 täiendatakse pärast sõna „korraldus” tekstiosaga „, sealhulgas viide ületunnitöö tegemise ja hüvitamise korrale”;

4) paragrahvi 100 lõike 3 punkti 1 täiendatakse pärast sõna „töötingimusi” tekstiosaga „või käesoleva seaduse § 51 lõikes 7 sätestatud sobivaid teenistustingimusi”;

5) paragrahvi 100 lõiget 3 täiendatakse punktiga 3 järgmises sõnastuses:

„3) ametnik taotles käesoleva seaduse § 26 lõikes 1, § 63 lõikes 1 või § 67 lõikes 2 sätestatud andmete esitamist.”;

6) paragrahvi 100 täiendatakse lõikega 5 järgmises sõnastuses:

„(5) Kui ametiasutus ei tõenda, et ta vabastas ametniku teenistusest käesolevas seaduses sätestatud lubatud alusel, loetakse ametnik teenistusest vabastatuks käesoleva paragrahvi lõike 3 punktis 3 nimetatud põhjusel, kui ametnik nõudis enne teenistusest vabastamist andmeid teenistustingimuste kohta.”;

7) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.07.2019, lk 105–121).”.

§ 3. Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduse muutmine

Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses tehakse järgmised muudatused:

1) paragrahvi 5 täiendatakse lõigetega 1⁴ ja 1⁵ järgmises sõnastuses:

„(1⁴) Kui töötaja lähetus kestab kauem kui üks kuu, peab tööandja esitama töötajale kirjalikult järgmised andmed:
1) lähetusperioodi kestus Eestis;
2) töötasu ja selle maksmise vääring;
3) lähetusega seotud hüved ning reisi-, söögi- ja majutuskulude hüvitamise kord;
4) riigist tagasipöördumise tingimused;
5) link Tööinspektsiooni ametlikule veebileheküljele, kus on teave Eestisse lähetatud töötaja töötingimuste, kohaldatava õiguse, kohaldatavate kollektiivlepingute ja muu olulise kohta.

(1⁵) Käesoleva paragrahvi lõikes 1⁴ nimetatud andmete muudatusest teatatakse lähetatud töötajale kirjalikult hiljemalt muudatuse jõustumise päeval.”;

2) seadust täiendatakse §-ga 9⁷ järgmises sõnastuses:

„§ 9⁷. Lähetatud töötaja teavitamine

Kui lähetatud töötaja viibib käesoleva seaduse § 5 lõike 1⁴ jõustumise hetkel Eestis, võib ta nõuda § 5 lõikes 1⁴ sätestatud andmete kirjalikku esitamist käesoleva seaduse 2022. aasta 1. augustil jõustunud korras.”;

3) seaduse normitehnilist märkust täiendatakse tekstiosaga „Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv (EL) 2019/1152 läbipaistvate ja prognoositavate töötingimuste kohta Euroopa Liidus (ELT L 186, 11.07.2019, lk 105–121).”.