Täna lõppes ETV „Terevisiooni“ hommikusaade Liis Lemsalu uue tantsulooga „Teesklejad“. Mõned sõnad sellest, kuna meil puudub praktiliselt igasugune (operatiivne) levimuusika kriitika, kusjuures kui ka kirjutatakse, siis väljendavad arvustajad reeglina pigem omaenda ambitsioone ja veendumusi, mis on pahatihti seotud ka maailmavaatega. Demonstreeritakse oma teadmisi maailmamuusikast, loetletakse mõttetuid stiile, mis on enamasti väga tinglikud, ja „pannakse ära“ või kiidetakse taevani.
Lihtsamat selgitust vajavatel kuulajatel jääb mulje, et tegemist on mingile oma siseringile kirjutatud pöördumistega, mida saab siis järjekordsel peol mõttekaaslastega arutada.
Seepärast lihtsalt ja lühidalt: Liis Lemsalu on sümpaatne noor laulja, kes on oma loomuliku, et mitte öelda uuskonservatiivse naiseliku välimuse ja hea riietusmaitse tõttu alati oodatud telekanalite saatekülaline ja seal ehk üleesindatudki. Aga miks peaks armas musikaalne noor meid ärritama – temas endas pole ei vulgaarsust ega pealetükkivust.
Tänasest loost rääkides: see on emotsionaalselt rahulik tantsulugu, mis saab tänu oma pidevalt korduva meeldejäävale refräänile mõjuda ka laulja toredast visuaalsest küljest eraldi ehk raadioloona. Kõik on lihvitud, mahe ja mitte kõige hullemas mõttes standardne, või kui kasutada soosivamat mõistet – stiilne.
Plussiks on muidugi meeldiv heakõlaline intonatsioon ja armas häälevärin ning oletatavasti tütarlapselik sisemaailm, mida võib paraku ainult aimata, sest ega sõnadest eriti aru ei saagi. Loomulikult on helitehniline pool laitmatu, selleks need kaasaegsed lihvimis-tuunimisstuudiod ongi.
Kuid pildireata võib lugu jätta eksliku mulje, et kas laulab varajase Vanessa Paradise’i tüüpi puberteet või siis ei olegi esitajal erilist lauluhäält. Liis Lemsalul häält kindlasti on, ja kuna noorus on üks selline asi, mis kipub imekiiresti mööduma, siis oleks ehk aeg seda häält ka arendama ja näitama hakata.
Ja põhiline: kui laulusõnad on ähmasteks kas hääldatud või kajaefektidega udutatud, siis ei ole see praeguste tehniliste võimaluste tingimustes professionaalne. Lugu on mahedana mõeldud, aga kuulaja peab paraku pingutama, et kasvõi millestki aru saada. Ka tantsulugusid võiks laulda artikuleeritult. Aga äkki on lugu „Teesklejad“ sotsiaalkriitilise sisuga ja pühendatud meie valitsusele või meediale? Unistada ju võib.
Kunagi lükkas Eesti Raadio range fondikomisjon tagasi mitu Ruja lugu põhjendusega: „eestikeelne tekst peab olema arusaadav“, muusikutel paluti lood uuesti kokku mängida, nii et hääl oleks natuke rohkem ees.
Tagantjärgi mõeldes ei olnudki too soovitus ülepingutatud. Eesti estraadi- ja rokiklassika võlubki peale nostalgiat sellega, et seda saab pingevabalt kuulata.
Liis Lemsalule aga aitäh meeldiva esinemise eest, sest tänase äreva päeva hommikul oli see kuidagi närve rahustav, kui laulja põlevad jalad välja arvata. Aeg ei ole selliseks grillimiseks ausalt öeldes kõige sobivam. Ka suur kiri „Liis Lemsalu“ rinnal oli ehk ülearune, sest isegi mina tundsin esineja niigi ära.
UuedUudised.ee – Ivan Makarov
