Vahendame Teet Kalmuse arvamust/artiklit
Tänahommikune ülevaade (07.03) Ukrainaga seotud sündmustest. Seda teksti võivad kasutada kõik meediaväljaanded, aga koos lingiga minu FB-i kontole.
Otseselt lahingutegevusest on viimase päevaga seoses vähe kirjutada, sest Venemaa armee edenemine on aeglustunud pea kõikidel suunadel. Kuigi ma loen tihti ka väga optimistlikke arvamusavaldusi, et pöördepunkt on saabunud jne, siis nii lihtne see kõik ei ole, samas saab Ukraina iga päev juurde relvastust.
Esimese asjana kirjutan taas Valgevene väeüksustest. Loomulikult on sealt laekuv info tulnud läbi mitmete inimeste, aga siiski saab tänasel päeval väita, et Valgevene armee ei soovi lahingusse minna. Kõrgem väejuhatus oli Lukašenkole ette kandunud, et hoolimata väga põhjalikust selgitööst nii sõdurite kui ohvitseride hulgas, keelduvad valgevenelased sõdimast. Peamine põhjus on hirm, sest kontaktlahingutes on Venemaa armee käsi käinud siiani väga halvasti. Kui juba Venemaa armee eliitüksused ei saa hakkama, siis mis võimalused oleks neil? Teiseks olevat soovimatus naabreid rünnata ning eks järjest rohkem jõuab kohale ka teadmine, et nii käitudes oleks Valgevene agressor ning just nende võimuses on seda ära hoida. Moraal on olematu, aga Ukraina armee jaoks on praegune olukord selles mõttes halb, et just Valgevene ükskuste võimaliku sissetungi pärast Lääne-Ukrainasse on seal seotud sõjaväeüksused, kes muidu võiksid appi minna Kiievi alla. Kui selle ohu saaks maha, oleks see Ukraina jaoks väga tähtis. Ahjaa, Ukraina sõjajõududega on ühinenud üle 200 valgevenelase, kes sellel nädalal peaks ka lahingutesse minema.
Viimastel päevadel on väga teravalt päevakorda kerkinud õhukaitse küsimus, aga selles osas oli eelmine nädalavahetus ukrainlaste jaoks kohe väga-väga edukas. Esiteks oli ilm pilvine ja seetõttu pidid osad ründelennukuid lendama madalamalt. Teiseks ei ole linnade pommitamine 500 kiloste kohutavate tagajärgedega fugasspommidega sugugi nii lihtne – lennuk peab selleks laskuma kõrgusele, kus nende vastu töötavad erinevad õlalt lastavad relvad. Harkivis lasti järjest alla niipalju pommitama tulnud lennukeid, et seal nad enam sellisel kujul seda eriti teha ei üritata. Küll aga prooviti Tšernigivis ja linna kaitsjad olid edukad – lasti alla SU-34, piloot jäi ellu ja selleks osutus isik, kes sooritas sõjakuritegusid Süürias ja tehes seda nii “hästi”, et poseeris lausa koos riigijuhtidega. Väidetavalt oli allatulistajaks üks reservist, kes kasutas Venemaa enda süsteemi IGLA, aga … nojah, vahet pole, möödunud nädalavahetuse kaotused lennukite ja kopterite osas olid Venemaa armee jaoks väga valusad. Ja siis saabki juhtuda selline absurd, mida näidati AK uudistes – Venemaa lennukid ei julge minna suurte linnade lähedale ja viskavad suure pommi maha täiesti arusaamatult külasse, kus pole mingit sõjaväetaristut. Aga saab ette kanda, et hävitati järjekordne vastase sõjaväeline objekt.
Võimalike lennukite tarne teema Poolast on paljuski Euroopa poliitikute mölapidamatuse tõttu ohtu sattunud, nii ei oleks sõjaväeliste ekspertide sõnul Borrellil üldse olnud vaja midagi rääkida, lennukid oleksid vaikselt värvi vahetanud ja Ukrainas tegusid hakanud tegema. Nö suure kella külge panemine andis Venemaale võimaluse ähvardama asuda. Teadsid ju eestlasedki, et vaikimine kuld, aga poliitikutel käib suu tihtipeale kiiremini kui mõistus järgi jõuab. Hetkel on see diil sattunud väga tugeva küsimärgi alla.
Venemaa armee probleemid. Tüüpiline probleem – näiteks tehnika laguneb (see ju ei ole üllatav) ja seda oleks vaja remonti viia. Selleks oleks vaja veoautot koos seadmetega, mis võimaldaks tanki treilerile panna. Aga kuna trassid on kolonnidest umbes, siis pole seda võimalik teha. Pole muud varianti, kui lükata nad tee pealt kõrvale ja kui vaatate fotosid nendest kolonnidest, siis see massiliselt tee pealt kõrvale pargitud sõjatehnika on katkine. Teine teema nende kolonnidega on see, et kuna kolonn on sulgenud kogu tee, siis ei saa kuidagi kolonni etteotsa tuua ei kütust ega süüa. Kütust kulub, et masinad käima hoides sooja saada. Lisaks komplekteeris Ukraina spetsiaalsed väiksearvulised lahinggrupid, kes on varustatud seadmetega Javelin, NLAW ja Stinger ning nende ülesanne on kolonnides rünnata eeskätt kõige väärtuslikumat tehnikat, eeskätt õhutõrjesüsteeme BUK, aga ka teisi õhutõrjesüsteeme, kõige uuemaid tanke ja reaktiivlaskeseadmeid. Tavalise BTR-i peale kallist kraami ei kulutata. Ahjaa, selgus veel huvitav fakt lahingute käigus – õhutõjesüstem Pantsir-1 ei suuda avastada õhust Ukraina armee droone (sellise kompleksi turuhind on seal 13 miljoni dollari kandis ja ühe sai Ukraina armee trofeeks, kui see oli mudasse kinni jäänud).
Tänaste teadmiste kohaselt on lääne riigid saatnud Ukrainasse 17000 (!!!) kõrgtehnoloogilist tankitõrjesüsteemi. 17000, seda on väga-väga palju (NYT andmetel). Ukrainlased on õppinud neid väga efektiivselt kasutama ning Javelin lendab ühes režiimis üles ja siis lendab ülevalt alla ja tabab sealt tanki torni ning järgneb tankis oleva lahingumoona plahvatus paljudel juhutudel ning avanev vaatepilt on kohutav. NLAW nii võimas ei ole, aga seda saab üks sõdur opereerida, samas kui Javelini jaoks on vaja kahte sõdurit.
Väga efektiivsed kõrgtehnoloogilised seadmed on viinud selleni, et Venemaa armee kardab kontaktlahinguid. Sa ei näe ega kuule, kui Javelin stardib ja teha pole midagi. Kohale jõudis uus partii Türgis valmistatud droone. Mobilisatsioon on isegi liiga edukas Ukraina jaoks, sest kõigile soovijatele napib relvastust, soovijatest on pikad järjekorrad ja räägitakse arvust, mis on suurem kui 140000. Välismaalt on avaldanud soovi sõdima tulla üle 20000 inimese ja tänaste teadmiste kohaselt on nende hulgas palju neid, kellel on kogemus nii Afghanistanist kui Iraagist. USA-st lausa sadade kaupa ning see on juba jõud, lisaks psühholoogiline efekt, sest neid hakkaksid venelased kartma paaniliselt. Samas saab Venemaa propaganda seda ka kasutada enda eesmärkidel, aga mis sellest siis ikka.
Herson. Paljud imestavad, et miks okupatsiooniväed seal ennast ei suuda kehtestada. Kremli katse Krimmist toodud näitlejatega lavastada kohalike suurt õnnetunnet kukkus läbi, sest inimesed tulid tuhandete kaupa välja. Põhipõhjus on selles, et Venemaa armeel napib jõudu. Linna saaks kontrolli all hoida garnisoniga, mis oleks ekspertide hinnagul suurusjärgus 10000 meest. Venemaa tagala on seal sisuliselt tühi, on natuke Rosgvardia üksusi, aga need on lahingutes täiesti võitlusvõimetud. Maanteedele ei panda kuskile kontrollposte. Hersoni saaks kerge vaevaga tagasi võtta, aga hetkel on eesmärgid mõlemal armeel natuke teised. Venemaa üritab enda kontrolli alla võtta aatomelektrijaamu, et kasutada neid läbirääkimistel nö varana.
Majanduse rindel tugevneb järjest surve, et USA kuulutaks koos EL-ga kogu Venemaa energiakandjate ostmisele embargo. Probleem on aga selles, et millega katta tekkinud auk ning ka nafta hind tõuseb väga kõrgele. USA-s saaks kildanafta tootmise taaselustada ja USA-l on plaan ka Iraani nafta turule tuua, aga sellele töötab vastu Venemaa. Samas tuleb aru saada, et meie väikesed ebamugavused ei ole võrreldavad Ukraina rahva kannatusega Venemaa agressiooni vastu võitlemisel. Levis info, et Venemaa plaanib kasutada Georgiat, Armeeniat ja Azerbaidžaani riikidena, kelle abil osaliselt hiilida mööda sanktsioonidest. Kui Georgias see info levima hakkas, tulid vihased rahvahulgad tänavatele. Kui keegi on ise Georgias kohal, palun kirjutage postituse kommentaaridesse, et kuivõrd see info on täpne.
Tänaseks aitab, homme jälle. Venemaa jätkab sõjakuritegude kordasaatmist, katsub ümber piirata Kiievit ja Harkivit ning üritab ära võtta Mykolaivi (Nikolajevit) lõuna pool. Ahjaa, Harkivi territoriaalkaitse laskis Stingeriga maha venelaste Su-25 (videotõestus olemas) ja kuuldavasti oli see Venemaa armee juhtides sügavat muret põhjustanud – varsti tulistab kõrgtehnoloogiliste relvadega iga põõsas.
Au Ukrainale!
Allikas. Facebook: Teet Kalmus