Thursday , 21 November 2024
Erakorralised uudised

MAAILMA SUURIM VEINIKELDER.

Riikide arvestuses on maailma suurim veinitootja viimastel aastatel olnud Itaalia, kuid maailma suurim veinikelder ei asu kaugeltki Itaalias. See asub hoopis Euroopa kõige vaesemas riigis Moldovas, täpsemalt Moldova keskosas Ialoveni rajoonis Mile?tii Mici kommuunis. Veinikelder asub Moldova pealinna Chisinsu vahetus lõunapoolses naabruses. 2005. aastal registreeriti Milestii Mici veinikelder Guinnessi rekordite raamatus kui maailma suurim kvaliteetveinide kogu

Tänapäeval maailma suurimaks veinikeldriks olev maa-alune ladude võrgustik rajati juba 1969. aastal kvaliteetveinide küpsemise ja hoiustamise paigana. Olemuselt on see vana kaevandus ja nüüdne laokompleks 30–85 m sügavusel maa all asuv lubjakividest galeriide võrgustik, kus temperatuur hoitakse alati ühtlaselt vahemikus 12–14 °C ja õhuniiskus vahemikus 85–95%. Teatud kindlate punaste veinide puhul toob sellistes oludes hoidmine kaasa veini pideva täiustumise. Osasid veine on veinikeldris hoitud juba pea viis aastakümmet (kogu vanimad veinid pärinevad aastast 1969) ja osade puhul pole ette näha nende avamist lähemas tulevikus.

Milestii Mici veinikeldri ruumide kogupiukkus on ca 200 km, kuid käesoleval ajal kasutatakse sellest ca 55 km. Kasutuses oleva veinikeldri ruumide pindala on ca 182 tuhat m2. See veinikelder on nagu maa-alune linn. Selleks, et inimesed seal ära ei eksiks, on veinikeldri tunnelitele antud nimed, kusjuures tunnelite nimed on seotud erinevate veinitüüpidega. Näiteks on seal olemas sellised „tänava“nimed nagu Cabernet, Aligote, Feteascs. Tänu veinikeldri tohututele mõõtmetele liiguvad töötajad seal ringi muuhulgas jalgratastel.

Milestii Mici veinikeldris on hoiul üle kahe miljoni veinipudeli. Üle 70% ladustatud veinidest on punased, 20% valged ja ca 10% on dessertveinid. Veinikeldri väärtuslikumateks veinideks peetakse veine, mis toodeti aastatel 1973–1974 ja mille pudeli hind küündib peaaegu 500 euroni. Kogu kallimad veinid on valdavalt dessertveinid. Aastas vahetub umbes pool veinikeldri veinidest ehk ca üks miljon pudelit. Muuhulgas rendib Mile?tii Mici veinikelder asjasthuvitatutele veinide hoidmise kohti tasu eest ka välja.

Milestii Mici veinikeldrit on võimalik turistina külastada. Tingimuseks on, et turist peab tulema isiklikus või renditud sõiduautos (kasvõi taksos), mille kõrgus ei ületa 2,7 meetrit ja millel on vähemalt üks vaba koht giidi jaoks. Võimalik on nii lihtsalt giidiga ekskursioon kui ka giidiga ekskursioon koos kvaliteetveinide degusteerimisega ekskursiooni lõpus. Turistide käsutuses on mitmeid erinevaid ja huvitavalt kujundatud testimisruume. Külastajal on võimalik valida degusteeritavate veinide hulka. Veinide kõrvale on võimalik valida erinevaid suupisteid ja soovi korral on saadaval ka korralik lõunaeine.

40 minuti pikkune ekskursioon Milestii Mici veinikeldris ilma veinide degusteerimiseta maksab tööpäeviti ajavahemikus 9.00–17.00 igale külastajale 200 leud (ca 10 eurot) ja õhtusel ajal, nädalavahetusel ning riiklikel pühadel 300 leud (ca 15 eurot). Valikus on kaheksa erinevat degusteerimispakketti. Odavaimas neist on kolme veini degusteerimine (igat tüüpi veini külastaja kohta 200 ml). Selle paketi puhul maksab ühe tunni pikkune programm (ekskursioon + degusteerimine) tööpäeviti ajavahemikus 9.00–17.00 iga osaleja kohta 350 leud (ca 17,5 eurot) ja õhtusel ajal, nädalavahetusel ning riiklikel pühadel 450 leud (ca 22,5 eurot). Kõige kallima paketi hind on tööpäeviti ajavahemikus 9.00–17.00 1500 leud (ca 75 eurot) ja õhtusel ajal, nädalavahetusel ning riiklikel pühadel 1600 leud (ca 80 eurot). Selle paketi puhul kestab programm kolm tundi. Degusteerida saab seitset veini, sh ühte punast kvaliteetveini, ühte valget kvaliteetveini, ühte vahuveini, kolme kollektsiooniveini ja ühte pikemat aega säilitatud kollektsiooniveini. Paketti kuulub ka rikkalik suupistete valik ja kaks veini suveniiriks – üks neist pikemat aega säilitatud punane kollektsioonivein ja teine valge

Vaata ka:

Blue Breaking News YouTube Channel Art

Valitsus kinnitas üle Eesti Venemaa-suunalise sanktsioonipoliitika

Välisminister Margus Tsahkna esitas täna valitsusele ettepaneku vaadata üle ja jätkata Eesti senise Venemaa-suunalise sanktsioonipoliitikaga.

Alutaguse autokraavis 20.11.24

Ida päästekeskuse operatiivsündmused 20. – 21. november 2024

Ida-Virumaa 20. novembril kell 17.52 said päästjad väljakutse Jõhvi valda Pauliku külla, kus veoauto koos