Krediidihaldusteenuste ettevõtte Intrumi iga-aastase 24 Euroopa riigis läbiviidava uuringu kohaselt puudub 16 protsendil eurooplastest ülevaade oma võlgadest, Eestis on see näitaja aga enam kui poole võrra väiksem – 7 protsenti.
Võrrelduna Balti naabritega on eestlastel parem ülevaade oma laenuharjumustest. Oma võlgade suurust ei tea 10 protsenti lätlastest ja 11 protsenti leedukatest, teatas Intrum.
Käimasoleva pandeemia tõttu on Intrumi sõnul vähenenud inimestel kasutada olev vaba raha, mistõttu võtsid osad eurooplased eelmisel aastal täiendavalt võlgu. 16 protsenti eestlastest väidavad, et on raha laenanud või jõudnud krediitkaardi limiidini arvete maksmisel. Näitaja on tublisti alla Euroopa keskmist 26 protsenti, ent on järsult tõusnud võrreldes 2020. aastaga, mil kõigest 10 protsenti Eesti tarbijaist võtsid arvete tasumiseks laenu.
“Teisalt oleme Intrumis täheldanud, et uute inkassojuhtumite arv on languses. See tähendab, et enamik laenukrediiti kasutavatest tarbijatest on võimelised laenu tagasi maksma enne, kui arve inkassole läheb. Enamik eestlastest kas ei võta üldse laenu või, jättes välja krediitkaardi- ja kodulaenu, laenavad vähem kui 10 protsenti enda igakuisest sissetulekust. Pea pooled vastanuist tunnevad end laenu võtmise osas ebakindlamalt võrreldes pandeemiaeelse ajaga,” ütles Intrumi Baltikumi piirkonna tegevdirektor Ilva Valeika.
Eesti vastanuist 7 protsenti ütlevad, et neil on võrreldes pandeemiaeelse ajaga vähem selgust enda krediitkaardi ja muude lühiajaliste laenude osas. Euroopa keskmine näitaja on 18 protsenti.
Samuti tõdevad 8 protsenti eestlastest, et on kaotanud järje, kui palju nad igakuiselt kulutavad erinevatele digitellimustele, näiteks voogedastusplatvormid ja äpid. Euroopa keskmine näitaja on siingi ligi kaks korda kõrgem – 15 protsenti.
Valeika sõnul on pandeemia jätnud teatud tarbijad majanduslikult kehvemasse olukorda ning osa inimesi on ots-otsaga kokku tulemiseks võtnud täiendavalt laene. “Meie uuring näitab, et paljud on kaotanud ülevaate, kui suur on nende võlgade kogumaht. Arvestades seda ja üha kiirenevat inflatsiooni, võib tulevikus näha rohkem makseraskusi nii ettevõtete kui majapidamiste puhul,” prognoosis ta.
“Ainuüksi detsembris suurenes inflatsioon Eestis 8,6 protsendilt 12,2 protsendini. Hinnatõusu vedas peamiselt energiahind, mis kasvas 26 protsenti ja mis viib hinnatõusuni ka teistes sektorites. Ettevõtted peavad seega üle vaatama oma krediidihalduse strateegiad, et toime tulla eesseisvate väljakutsetega ja vähendada krediidikahju,” toonitas Valeika.
Juhul kui reaalintressimäärad vähenevad, võib kõrgem inflatsioon aidata võlgades majapidamistel vähendada oma võlgade väärtust. Siiski valdab inimesi ebakindlus sellest, mida inflatsioon võib nende rahaasjadele tähendada. 10 protsenti eestlastest tõdevad, et nad ei kavatse endale selgeks teha, kuidas intressimäärad nende võlakohustusi mõjutavad.
Analüüsides vastuseid vanusegruppides lõikes, ilmneb aga, et just noored on kaotanud järje oma võlakohustuste suuruse üle. Vanusegrupis 18–21 ei erine eestlased teistest baltlastest: 14 protsenti vastanuist ütlevad, et neil puudub ülevaade oma võlgadest.
Intrumi sõnul on murettekitav, et paljud noored tarbijad ei oma ülevaadet oma rahaasjadest, kuna see võib panna nad juba varajases eluetapis rahaliselt keerulisse olukorda. Samas on sel vanusegrupil vähem vaba raha kui teistel eagruppidel ning kuna pakutav laenukrediit sõltub sissetulekust, seab see ka laenamisele lae.
Euroopa tarbijamaksete aruanne 2021 (European Consumer Payment Report 2021) annab ülevaate Euroopa tarbijate igapäevaelust; nende kulutustest ja suutlikkusest leibkonna rahaasju hallata. Aruanne põhineb välisküsitlusel ja uuringu viis 24 Euroopa riigis läbi Financial Times Groupi kuuluv ettevõte Longitude.
2021. aasta uuringus osales kokku 24 012 tarbijat. Uuringuküsitlused viidi läbi ajavahemikul 21. juulist kuni 26. augustini.
