Jõevähi püük on lubatud vaid augustis ning üksnes kalastuskaardi alusel. Vähipüügiks vajalikke kalastuskaarte on võimalik aadressil kalaluba.ee soetada alates esmaspäevast, 3. juulist. Paberil saab kalastuskaarti taotleda Keskkonnaameti Tartu ja Kuressaare kontorites. Sel aastal saab Saaremaale või piirarvuga veekogule osta üks inimene ühe kalastuskaardi.
Keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhi Aimar Rakko sõnul on põhjust kalastuskaardi hankimisega kiirustada neil, kes soovivad vähki püüda nendel veekogudel või maakondades, kus lubade arv on piiratud. „Sel aastal on piirarvud seatud kõigile Saaremaa veekogudele ning lisaks Pangodi järves, Pärnu jões, Reopalu jões, Väinjärves, Võhandu jões, Aheru järves, Pühajärves, Väike-Emajões ja Kasaritsa Verijärves.“
Rakko täpsustas, et reeglina on huvi eelmainitud veekogude vastu suurem ja ette nähtud kalastuskaardid võivad otsa saada väga kiiresti. „Mujal, kus piirarve seatud pole, tasub luba osta augustis, kui püügile mineku plaanid juba selgemalt läbi mõeldud. Võrreldes varasemaga, saab piirarvuga veekogule või Saaremaale üks inimene osta ainult ühe kalastuskaardi. Ülejäänud veekogudel pole kalastuskaartide arv piiratud,“ selgitas Rakko.
Enamus kalastuskaartidest jaotataksegi kalaluba.ee kaudu, paberil taotluse esitajatele Keskkonnaameti kontorites on võimalik jagada vaid üksikud kalastuskaardid igas maakonnas. Kalastuskaartide piirarv eri veekogudes on paika pandud keskkonnaministri määruse “Ajutised püügikitsendused, püügõiguse tasu ja püügivahendite piirarv harrastuskalapüügil 2023. aastal” 8. peatükis.
Kõige mugavam ja kindlam ongi soetada vähipüügiks vajalik kalastuskaart veebiaadressil kalaluba.ee. Püügiloa taotleja saab keskkonda sisse logida kas ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-ID vahendusel. Vähipüügiks vajaliku kalastuskaardi soetamiseks tuleb portaalis kalaluba.ee klõpsata esmalt valikul „kalastuskaart“, seejärel valida püügivahendina vähinatt ja vähimõrd, ning siis sobiv maakond ja veekogu. Ära tuleb märkida ka püügikuupäev ja püügi alguse kellaaeg. Kalastuskaart kehtib 24 tundi.
Keskkonnaametis saab kohapeal esitada taotlusi Tartu ja Kuressaare kontorites 3. juuli hommikul kell 9–10. Teistes Keskkonnaameti kontorites saab taotluse jätta kontori postkasti või saata posti või e-postiga aadressile info@keskkonnaamet.ee.
15 või 20 eurot (hind sõltub püügikohast) maksev kalastuskaart annab õiguse asetada 24 tunniks püügile kokku kuni viis vähinatta või vähimõrda. Kalastuskaarti ei saa osta need, kellel on mõne varasema kalastuskaardi kohta kohustuslik püügiaruanne esitamata. Kalastuskaart on seotud isikukoodiga. Jõevähi populatsiooni püsimiseks on seatud ka saagi ülempiir: iga kalastuskaardi omanik tohib ööpäevas püüda kuni 75 jõevähki.
Jõevähi püük on lubatud 1. augustist kuni 31. augustini, kuid mitte kõigis veekogudes. Näiteks Hiiumaal pole vähipüük lubatud ning sinna ei saagi vähipüügiks vajalikku kalastuskaarti hankida. Loe vähipüügist lähemalt ning leia püügikeelualad Keskkonnaameti kodulehelt.
Allikas: Keskkonnaamet
