Eestis diagnoositakse aastas vähiregistri andmetel üle 750 uue rinnavähijuhu, viimastel aastatel on uute juhtude arv tõusnud umbes 10%. See tähendab, et 100 000 elaniku kohta avastatakse 107,29 juhtu. Väga oluline on et naised hooliksid ka ise oma tervisest – külastaksid regulaarselt günekoloogi, perearsti ja kontrolliksid ise oma rindu, st teostaks rindade enesevaatlust üks kord kuus.
Uuringud Euroopas näitavad, et 50-69-aastastel naistel, kes osalevad mammograafia sõeluuringutes, väheneb rinnavähki suremuse risk umbes 35%. EL-i 28-s liikmesriigis tekib rinnavähk ühel naisel 8-st enne 85-ndat eluaastat. Rinnavähi sõeluuringu eesmärgiks on avastada rinnavähk võimalikult varases staadiumis ning vähendada sel viisil haigusesse suremust ja tõsta haigete elukvaliteeti.
Uuringus osalemine annab võimaluse rinnavähk avastada juba varases staadiumis. Oluline on, et ka ennast terveks pidavad naised uuringul käiksid, sest rinnavähk varajases staadiumis endast märku ei anna.
Fakte rinnavähi kohta
• 25-33% rinnavähi juhtudest on põhjustatud liigsest kehakaalust (KMI 30 ja kõrgem) ja mitteaktiivsest eluviisist. Väga oluline on täiskasvanueas säilitada kehamassiindeksit (BMI) vahemikus 18,5–24,9.
• Juba üks alkohoolne jook päevas tõstab rinnavähki haigestumise riski 5%.
• On leitud selge seos hormoonasendusravi kasutamise ja rinnavähi tekke vahel. Tuginedes piisavale hulgale uuringutele on IARC seisukohal, et pikaajaline hormoonasendusravi kasutamine põhjustab rinnavähki.
• Kombineeritud östrogeen/progesteroon suukaudsete rasestumisvastaste vahendite kasutamist seostatakse rinnavähi tekke riski suurenemisega eelkõige noorte naiste seas. Suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kasutavatel naistel on 15-25% kõrgem risk haigestuda rinnavähki kui neil, kes pole suukaudseid rasestumisvastaseid vahendeid kunagi kasutanud.
• Rinnavähi risk väheneb esmasrasedusega nooremas eas (alla 30 eluaasta), sünnituste arvu tõustes ja pikemaajalisema rinnaga toitmise tulemusel.
Allikas: Virtuaalkliinik.ee
