Välisministeeriumi andmeil suri 2022. aastal 109 välisriikides viibinud eestlast. Kõige rohkem oli surmajuhtumeid Soomes, järgmisena Saksamaal.
Augusti teise nädala seisuga on tänavu välismaal surnud 70 eestlast.
Välisministeeriumi konsulaarabi büroo direktori Ketlin Viimsalu andmetel suri möödunud aastal kodumaalt väljaspool 109 eestlast, mis on 18 võrra vähem kui tunamullu.
“Juhul, kui on sõlmitud reisikindlustus, tuleks kindlasti ka kindlustusfirmaga ühendust võtta, sest põrmu tuvastamise ja transpordiga seonduvad kulud kannab kas tervisekindlustus või selle puudumisel lähedased. Aga selleks, et omaksed ei peaks rahaliste muredega rinda pistma, kui lähedane välisriigi sureb, on äärmiselt oluline vormistada reisikindlustus absoluutselt iga välisreisi jaoks,” rääkis Viimsalu ERR-ile.
Tallinna Krematooriumi juhatuse liikme ja Tartu osakonna juhi Andres Tõnissoo sõnul võib lahkunu Eestisse toimetamine maksta üle kümne tuhande euro.
Mida kaugem asukoht ja rangemad piiriületusnõuded, seda kallimaks põrmu transport läheb, rääkis Tõnissoo. Ta lisas, et lähematest Euroopa riikidest toimetamine maksab keskmiselt tuhande ja viie tuhande euro vahel – sõltub, kas nad transpordivad kirstu lennuki või autoga.
“Niikuinii on lein, niikuinii on raske – ja selle leina kõrval peab veel kandma rahalisi kulutusi,” sõnas Tõnissoo, “Kõrvalt vaadates on väga väga kahju inimestest.”
Viimsalu välisministeeriumist märkis, et kui lähedastel puudub huvi või rahaline võimekus põrm Eestisse tuua, siis saab lahkunu matta kohaliku matusebüroo kaudu ka asukohariiki.
“Surnukeha kodumaale toimetamisega sisuliselt tegeleb otsast lõpuni rahvusvahelist matuseteenust pakkuv matusebüroo, sealt saab tellida vajalike dokumentide vormistamise ning transpordi korraldamise, kui soovitakse põrm Eestisse tuua. Surmatunnistus tuleb lähedastel esitada kohalikule omavalitsusele Eestis, et seal kantaks vastav info surma kohta Eesti rahvastikuregistrisse,” ütles Viimsalu.
Surmajuhtumid ei ole ainus teema, milles konsulaarosakond välismaale reisinud eestlasi nõustab. Viimsalu ütles, et ette tuleb nii erinevaid õnnetusi, piiriületusprobleeme kui ka arreteerimisi.
“Abipalveid on seinast seina. Kõige nõutum neist on kindlasti seotud dokumendi kaotuse või vargusega välisriigis. Ning mõningatel juhtudel on dokument üldse aegunud. On ka ette tulnud juhtumeid, kus päev enne reisile minekut avastatakse näiteks, et reisidokument ei kehti ja uuritakse, kas välisministeerium saab siin aidata. Paraku jäävad siin meie käed lühikeseks ja siin me midagi teha ei saa,” selgitas Viimsalu.
Kui dokument reisil kaob või varastatakse, tuleb pöörduda asukohariigi Eesti saatkonna või lähima aukonsuli poole, kus väljastatakse kodumaale tagasi pöördumiseks ühekordne tunnistus.
Viimsalu sõnul peaks varastatud dokumendist kindlasti ka kohalikku politseid teavitama. Ta lisas, et kui asukohariigis ei ole Eesti saatkonda ega aukonsulit, siis peab inimene minema mõnda teise Euroopa Liidu liikmesriigi saatkonna ning saama sealt tagasipöördumistunnistuse.
“EL-i tagasipöördumistunnistuse väljastamise eest tuleb kindlasti tasuda ka riigilõiv, mis dokumendi kadumise või varguse puhul on 20 eurot ning kui dokument on aegunud, 100 eurot. Tagasipöördumistunnistusega, nagu nimigi ütleb, on võimalik vaid pöörduda tagasi Eestisse ja sellega ei ole võimalik näiteks jätkata pooleliolevat ringreisi mööda maailma,” lisas Viimsalu.
Kui reisija kaotab raha või see varastatakse ning pangakaarti ka ei ole, saab rahvusvaheliselt raha kanda näiteks Wise’is, Moneygramis või Western Unionis rääkis Viimsalu. Kui ka see ei ole võimalik, siis võib lähedane kanda välisministeeriumile raha ning hädaline saab selle saatkonnas allkirja vastu sularahas kätte.
err.ee
