Riigipühade kalendris paiknemine on igal aastal erinev. Järgmisel aastal satuvad rohkem kui pooled tähtpäevad nädalavahetustele, mille tõttu väheneb inimeste puhkepäevade arv. Lisaks võib tähtpäevade kõikumine ka majandust mõjutada.
Eesti riigipühad 2022. aastal
| Kuupäev | Päev | Riigipühad |
|---|---|---|
| 1. jaanuar | laupäev | uusaasta |
| 24. veebruar | neljapäev | iseseisvuspäeva |
| 15. aprill | reede | suur reede |
| 17. aprill | pühapäev | ülestõusmispühade 1. püha |
| 1. mai | pühapäev | kevadpüha |
| 5. juuni | pühapäev | nelipühade 1. püha |
| 23. juuni | neljapäev | võidupüha |
| 24. juuni | reede | jaanipäev |
| 20. august | laupäev | taasiseseisvumispäeva |
| 24. detsember | laupäev | jõululaupäev |
| 25. detsember | pühapäev | esimene jõulupüha |
| 26. detsember | esmaspäev | teine jõulupüha |
Suurem osa Läänemere regioonis toimetavast telekommunikatsiooniettevõtte Telia Eesti töötajatest on praegu kodukontoris, kuid töö käib sellest hoolimata edasi. Ettevõtte ütleb, et Eestis kipub olema vähem vabu päevi kui teistes regiooni riikides.
“See tunne on küll, et kolleegidel Põhjamaades või ka Leedus on rohkem riigipühasid ja töönädalale langevaid vabu päevi. Nendega peame koostöös küll arvestama ja oluliselt rohkem kui meie puhul,” ütles Telia Eesti personalidirektor Ingrid Viinapuu.
Viinapuu sõnul on Telias kasutusele võetud niinimetatud sillapäevad, mis siis tähendab, et juhul kui riigipüha langeb teisipäeva või neljapäeva peale, siis vastavalt kas eelnev esmaspäev või järgnev reede on vaba päev.
Riigipühade eest, mis langevad nädalavahetusele, eraldi vabu päevi lisaks ei anta. Igal ettevõttel on õigus oma puhkuseprogrammile ja riigi poolt regulatsiooni ei ole.
Järgmisel aastal satub Eestis argipäevale vaid viis riigipüha. Nendeks on iseseisvuspäev, suur reede, võidupüha, jaanipäev ja teine jõulupüha.
2025. aastal aga langevad pühad tööpäevadele kümnel korral ja nädalavahetusele jäävad vaid need liikuvad pühad, mis on alati pühapäeval ehk ülestõusmispüha ja nelipühad.
Suurte erinevuste tõttu on tähtpäevade seaduse muutmiseelnõud varem riigikogus arutatud, kuid põhiseaduskomisjoni esimehe Toomas Kivimägi sõnul seda vastu võtta ei saa.
“Majanduslik pool ongi peamine ja ainus argument, miks ei ole seda ideed ellu viidud. Ma arvan, et kui rikkamad riigid saavad enesele lubada rohkem riiklikke pühi, siis meie veel kasvav ja arenev riik ilmselgelt nii palju puhkepäevi endale lubada ei saa,” lausus Kivimägi.
Sotsiaaldemokraat Lauri Läänemets leidis, et vabad päevad on majandusele aga kasulikud.
“See annab lõppkokkuvõttes majandusele oluliselt rohkem juurde, kui inimene on puhanud ja teotahteline kui see, et inimene on väsinud ja ei viitsi midagi teha,” ütles Läänemets.
Eesti Panga ökonomisti Kaspar Oja sõnul ühe aasta lõikes puhkepäevade majandusefekti tajuda ei ole, kuid aastaid võrreldes on lugu teine. “SKP-le on sellel ikkagi negatiivne mõju. Kui on vähem tööpäevi, siis saab vähem toota ja kokkuvõttes on sellel negatiivne mõju,” lausus ta.
Oja sõnul on ka tähtpäevi, kui tarbimine hoopis kasvab, näiteks jõulude, lihavõtete ja jaanipäeva ajal.
Loe ka: Riigipühadel töötamise tasustamine, kui lühendada ei saa, tuleb ületunnitöö tasustada.
Allikas. Err.ee
