Jaanuarist jõustuvad uued seadused seovad miinimumelatise lahti alampalgast, tõstavad riigilõive ja täiendavad teabevahetust Euroopa Liidu riikide äriregistrite vahel.
Miinimumelatise määr seotakse lahti alampalgast ja asendatakse majandusnäitajaid ja perede majanduslikku võimekust arvestava valemiga.
Seaduse eesmärk on vähendada kohtuvaidlusi ja suunata lahku läinud vanemaid omavaheliste kokkulepete sõlmimisele.
Uuest aastast hakatakse ka konkurentsiametit osaliselt rahastama monopoolsetelt ettevõtetelt laekunud järelevalvetasudest. Sellisteks ettevõteteks on kaugkütte-, elektri-, vee-, maagaasi- ja postivõrgu teenuse pakkujad ning sadamad ja lennujaamad.
Kolmandaks tulevad muudatused kehtivas tarbijale müügi regulatsioonis ning uued reeglid digitaalse sisu või teenuse üleandmisel. Seadus näeb ette kindlad kriteeriumid nutikatele asjadele ja digitaalsele sisule või teenusele ja sätestab ettevõtja vastutus ja tarbija õigused puuduste puhul, näiteks kui internetist alla laaditud muusikafail ei hakka seadmes mängima või nutirakendus lõpetab töötamise.
Oluliseks muudatuseks on lihtsamate menetluste kasutamise võimaluste laienemine tsiviilkohtumenetluses, mis võimaldab saada kohtust lahendeid kiiremini. Maksekäsu kiirmenetlusse esitatava nõude piirmäär tõuseb 6400 eurolt 8000 euroni.
Kümme aastat muutumatuna püsinud riigilõivud registriosakonda ning tsiviil- ja haldusasjades kohtusse pöördumisel tõusevad 25-150 protsenti, keskmiselt 40 protsenti. Näiteks tõusevad teatud juhtudel riigilõivud 4 eurolt 10-le, 15 eurolt 20-le ning 50-lt 70 eurole. Suuremate summade puhul näiteks 300-lt 420-le eurole.
31. detsembril jõustus ka muudatus, mille järel hakatakse Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi (BRIS) kaudu saatma äriregistrite vahel teateid filiaali registreerimise ja registrist kustutamise ning äriühingu andmete muutumise kohta. Välismaa äriühingu filiaali saab Eestis registreerida edaspidi sarnaselt osaühingu asutamisele elektrooniliselt e-äriregistri kaudu.
Jaanuari keskel on jõustub ka seadus, millega saavad tarbijad tulevikus laiema juurdepääsu autoriõigusega kaitstavale sisule. Veel reguleeritakse veebiplatvormide nagu näiteks YouTube ja Facebook kohustust õiguste omajatele väärilist hüvitist pakkuda, kui nende teost on platvormi kaudu jaganud kolmandad isikud.
Allikas. Err.ee
