Jaanuarist 2022 jõustub mitu olulise mõjuga seadust, mille eelnõu on välja töötatud justiitsministeeriumis. Muutub miinimumelatise suurus, digisisu ostmisel kaitstakse paremini tarbija õigusi, monopolid hakkavad maksma järelevalvetasu, muutuvad kohtulõivud, tsiviilkohtupidamises laieneb liht-, kirjaliku ja maksekäsu kiirmenetluse kasutamine ning lihtsustuvad kohtudokumentide kättetoimetamise reeglid. Täieneb ka teabevahetus Euroopa Liidu riikide äriregistrite vahel.
Miinimumelatise määr seotakse lahti alampalgast ja asendatakse valemiga, mis põhineb uuringutel, majandusnäitajatel ja arvestab perede erinevat majanduslikku võimekust. Eesmärk on vähendada kohtuvaidlusi ja suunata vanemaid omavaheliste kokkulepete sõlmimisele. Selleks, et aidata lahku läinud vanematel ise välja arvutada minimaalse summa, mille kohus tõenäoliselt nende pere puhul uuest aastast rakenduva süsteemi alusel välja mõistaks, on justiitsministeerium koos registrite ja infosüsteemide keskusega välja töötanud elatiskalkulaatori, mille leiab justiitsministeeriumi kodulehelt.
„Rõhutada tuleb seda, et arvutatud summa puhul on tegemist ühe vanema panusega ehk kindlasti peab ka teine vanem omalt poolt panustama. Samuti on vanematel alati võimalik leppida kokku ka suuremas summas, sest kalkulaator näitab minimaalset elatist,“ selgitas justiitsminister Maris Lauri.
Teiseks suureks muudatuseks on see, et konkurentsiametit hakatakse osaliselt rahastama monopoolsetelt ettevõtetelt laekunud järelevalvetasudest, mille suurusjärk on 0,02-0,2% teenuse müügitulust. Sellisteks ettevõteteks on kaugkütte-, elektri-, vee-, maagaasi- ja postivõrgu teenuse pakkujad ning sadamad ja lennujaamad. „Muudatustega tugevdame tarbijat ja konkurentsi kaitsvat asutust, kes seisab selle eest, et monopolid ei kehtestaks elutähtsate teenuste eest liiga kõrget hinda. Selline vajadus on eriti selgeks muutunud energiahinnatõusu valguses,“ märkis Maris Lauri.
Kolmandaks tulevad muudatused kehtivas tarbijale müügi regulatsioonis ning uued reeglid digitaalse sisu või teenuse üleandmisel, mis peaksid tulevikus kaasa tooma suurema selguse. Seaduse jõustumisel nähakse ette kindlad kriteeriumid, millele asjad, sh nutikad asjad, digitaalne sisu või teenus peavad vastama ning sätestatakse ettevõtja vastutus ja tarbija õigused juhuks kui mõni puudus ilmneb, näiteks kui internetist alla laaditud muusikafail ei hakka tarbija seadmes mängima või mõni nutirakendus lõpetab töötamise.
Oluliseks muudatuseks on lihtsamate menetluste kasutamise võimaluste laienemine tsiviilkohtumenetluses, mis võimaldab saada kohtust lahendeid kiiremini. Maksekäsu kiirmenetlusse esitatava nõude piirmäär tõuseb 6400 eurolt 8000 euroni. Kirjaliku menetluse saab kohus eelnõu järgi määrata juhul, kui hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 4500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 8000 eurole, lihtmenetlust saab kasutada kuni 3500 euro suuruste põhinõuete ja kuni 7000 euro suuruste kõrvalnõuete puhul. Lihtsustuvad ka kohtudokumentide kättetoimetamise reeglid.
Kümme aastat muutumatuna püsinud riigilõivud registriosakonda ning tsiviil- ja haldusasjades kohtusse pöördumisel tõusevad 25-150%, keskmiselt 40%. Näiteks tõusevad teatud juhtudel riigilõivud 4 eurolt 10-le, 15 eurolt 20-le ning 50-lt 70 eurole. Suuremate summade puhul näiteks 300-lt 420-le eurole. „Põhiliselt puudutab see võlaõiguslikke ja muid selliseid vaidlusi. Hagita perekonnaasjade riigilõivud ei tõuse ja jätkub menetlusabi andmine vähekindlustatud inimestele,“ lausus justiitsminister.
31. detsembril 2021 jõustub ka muudatus, mille järel hakatakse Euroopa Liidu äriregistrite sidestamise süsteemi (BRIS) kaudu saatma äriregistrite vahel teateid filiaali registreerimise ja registrist kustutamise ning äriühingu andmete muutumise kohta. Samas muutub välismaa äriühingu filiaali Eestis registreerimine senisest mugavamaks, sest sarnaselt osaühingu asutamisele saab seda edaspidi teha elektrooniliselt, e-äriregistri kaudu.
Jaanuari keskel on jõustub ka seadus, millega saavad tarbijad tulevikus laiema juurdepääsu autoriõigusega kaitstavale sisule, hinnates samas vääriliselt ka õiguste omajate panust. Olulise muudatusena parandatakse füüsilisest isikust autorite ja esitajate läbirääkimispositsiooni autorilepingute sõlmimisel. Veel reguleeritakse täpsemalt veebiplatvormide nagu näiteks YouTube ja Facebook kohustust õiguste omajatele väärilist hüvitist pakkuda, kui nende teost on platvormi kaudu jaganud kolmandad isikud. Muudatustega võetakse üle kaks Euroopa Liidu autoriõiguse direktiivi, mis on osaks Euroopa Komisjoni poolt 2016. aastal avaldatud ja palju kõneainet pakkunud autoriõiguse reformipaketist.
