Monday , 23 December 2024
Erakorralised uudised

20 levinumat tähelepanekut inimestelt, kes on alkoholist loobunud

Kõige esimene asi, mida inimesed pärast alkoholile „Ei” ütlemist märkavad, on üleüldine füüsilise tervise paranemine. Sageli käib sellega kaasas märkimisväärne kaalukaotus, parem seedimine, kõrgem energiatase ja vähem väsimust ning puhtam nahk. Lisaks ei ärka nad enam kunagi üles peavalu ja -pööritusega, mis pohmelliga kaasnevad.




Kõikidest kultuurilistest käitumistest, mida oleme mõtlemata omaks võtnud, on alkoholism kahtlemata üks veidramaid. Teame, et see on tervisele kahjulik ja põhjustab mitmesuguseid sotsiaalseid probleeme nagu vägivaldsus ja purjus peaga autojuhtimine. Samuti teame, et alkoholitööstus on erakordselt tulutoov äri, samas kui politseiriik kasutab seda sõltuvust oma autoriteedi kehtestamiseks.

Mõned väidavad, et alkoholism on hingeline haigus ning alkoholi tarbimine on enda sisemistele deemonitele järgi andmine. Dr Gabor Maté käsitleb alkoholismi kui isikliku trauma ja emotsionaalse valu varjamist, ent isegi ilma teemasse liigselt süvenemata on lihtne näha, millist hämmastavat mõju alkoholist hoidumine tervisele avaldab.

Ent mida kogevad sotsiaalsetel üritustel ja koosviibimistel alkoholi pruukima harjunud inimesed ja tõelised alkohoolikud pärast seda, kui nad alkoholist loobuvad, ja mida arvavad äsja karsklusega algust teinud inimesed selle haiguse kohta, mis meie ühiskonna on vallutanud? Mida saame neilt õppida?

Siin on nimekiri kõige sagedasematest tähelepanekutest, mida alkoholist loobujad välja toovad.

1. Kõige esimene asi, mida inimesed pärast alkoholile „Ei” ütlemist märkavad, on üleüldine füüsilise tervise paranemine. Sageli käib sellega kaasas märkimisväärne kaalukaotus, parem seedimine, kõrgem energiatase ja vähem väsimust ning puhtam nahk. Lisaks ei ärka nad enam kunagi üles peavalu ja -pööritusega, mis pohmelliga kaasnevad.

2. Vaimse tervise paranemine, sh ärevuse ja deopressiooni kadumine, suurem vaimne selgus, parem mälu ja keskendumisvõime, väiksem stressitase, kõrgem enesehinnang, motivatsiooni kasv ja positiivsem ellusuhtumine.

3. Uni paraneb märkimisväärselt. Lihtsam on magama jääda, uni on öösel sügavam ja inimene on ärgates puhanum.

4. Muutub suhtumine teistesse. Kuna inimene ei ole enam nii endassetõmbunud, on tal korraga lihtsam asju teise mätta otsast näha. Empaatiavõime kasv.

5. Alkoholist loobumine säästab raha.




6. Aja kokkuhoid, kuna õhtud, öötunnid ja hommikud on edaspidi vabad. Karsked inimesed on altimad võtma ette uusi tegevusi ja tegelema uute aladega, mille jaoks neil varem polnud ei aega ega energiat.

7. Inimene mõistab, et ta ei vaja pidudel ja sotsiaalsetel üritustel enda hästi tundmiseks ja lõbutsemiseks alkoholi. Vastupidiselt levinud arvamusele, justkui võrduks alkohol toreda ajaveetmisega, saab karske inimene aru, et alkohol pigem kurnab, mitte ei tugevda sotsiaalseid suhteid.

8. Karsklus annab võimaluse vaadata enda sisse ja näha oma tõelist mina, kui kaitsvat maski nimega alkohol enam ees pole. See võib olla ühteaegu nii valgustav kui ka hirmutav, kuna igaühel meist on nii head kui halvad omadused, aga enda juures tuleb aktsepteerida mõlemaid. Oma tõelist mina on aga võimatu näha, kui inimene tarbib alkoholi.

9. Alkohol võimendab isiklikke probleeme ja paisutab need suuremaks.

10. Alkoholivaba elu tähendab vähem kahetsust. Karske inimene ei tee rumalaid ja riskantseid tegusid, vaid on valmis elult rohkem võtma ja rohkem kogema.

11. Alkoholist loobumine on ühteaegu raske ja samas väga lihtne. Kõige raskem on alustada, sest alkoholiisu tahab leevendamist, ent kui inimene on juba kaine, siis ta näeb, et karsklus on palju lihtsam, kui ta seda ette kujutas. Isegi purjus inimestega koos viimine pole tegelikkuses midagi ületamatut.

12. Mingil põhjusel tunnevad alkoholi pruukijad end ebamugavalt, kui nad on koos kellegagi, kes ei soovi juua. Joojad kipuvad olema mittejoojate suhtes erakordselt hukkamõistvad ja püüavad neid igati veenda peol jooma. Nad isegi teevad nende üle nalja, et karsklasi jooma meelitada.

13. Alkoholist loobujad märkavad, et inimesed muutuvad sageli juues väga ebameeldivaks. Seda pole alati lihtne näha, kui kõik seltskonnas joovad, aga nii kui olete kaine, märkate, et need kiire taibuga sotsiaalsed rokkstaarid, kes baarileti ääres kõiki naerutavad, on tegelikkuses lihtsalt tähelepanu otsivad tolad.

14. Alkoholiga laetud vestlused on tegelikult igavad, egotsentrilised ja pealiskaudsed, samuti kalduvad need sageli agressiivsusele, tülinorimisele, kaklemisele ja halvasti ütlemisele.




15. Karsklased märkavad, et inimesed võivad olla sama mürgised kui meelemürk, mida nad omale sisse kallavad, ja paljud suhted ei püsigi ilma alkoholita. Nad saavad aru, kes on nende tegelikud sõbrad.

16. Alkoholism on keskkondlik haigus, mis tähendab, et klaasitäie vahelejätmine õnnestub siis, kui teha muudatusi selles, kellega koos aega veedetakse, kelle kõrval töötatakse ja mida oma vabal ajal tehakse.

17. Alkohol on teiste meelt ja mõistust avardavate ainetega võrreldes kõige vähem huvitav ja kõige nõrgema toimega.

18. Karsklastel on kergem teha tervislikumaid valikuid elus, sh valida parem toit, juua rohkem vett, regulaarselt liikuda ja magada kvaliteetsemalt.

19. Alkoholi mitte joomine võimaldab kogeda rohkem spirituaalset teadlikkust ja kohalolekut oma igapäevaelus.

20. Alkoholi uuesti pruukimine võib küll esimeste sõõmude järel väga rahuldustpakkuv olla, kuid peagi pärast isegi kõige väiksemat kogust tunneb karsklane end loiult, uimaselt ja lihtsalt halvasti.

Kokkuvõtteks




Alkoholist loobumine annab inimesele suure eelise ühiskonnas, kus kõik teised seda regulaarselt tarbivad. Arvatakse, et alkohol muudab elu lõbusamaks, kuigi tegelikult on see alko-lobby eesmärgil avalikkusse paisatud müüt, mille tagajärjel on tekkinud järk-järgult enesehävituslik käitumise kultuur.

Isiklike harjumuste muutmine tervise parandamiseks ning vaimse selguse ja hingelise kohaloleku saavutamiseks on küll tõeline väljakutse, kuid sellega hakkama saamine on ilmselt üks kriitilisemaid aspekte isiklikus arengus. Paljud leiavad, et alkoholist hoidumine muudab selle protsessi lihtsamaks.

Allikas. www.ksa.ee

Vaata ka:

joulud

Mis on jõulustress?

Jõulustress viitab pinge- ja stressitundele, mida paljud inimesed kogevad pühadeperioodil, eriti jõulude eel ja ajal.

gripp

Nakkushaiguste ülevaade: grippi haigestumine võib järsult kasvada

Kõikide ülemiste hingamisteede viirusnakkuste (COVID-19, gripp, RSV) haigestumus on kasvutrendis ning gripiviiruse ja COVID-19 levik