2021.a aastal on jõustumas mitmed olulised pensionisüsteemi muudatused, mis mõjutavad nii praeguseid kui tulevasi pensionäre. Lisaks teise samba vabatahtlikuks muutmisele lisandub esimesse sambasse uus komponent ning ka pensionile on võimalik uuest aastast minna koguni viis aastat varem. Neist ja teistest olulisematest muudatustest kirjutab sotsiaalministeeriumi pensionipoliitika juht Kristiina Selgis.
I sammas
1. Alates 2021 on I samba pensionil uus komponent: baasosale, staažiosale ja kindlustusosale lisandub ühendosa. Tänu ühendosale ei muutu I samba pensionid nii ebavõrdseks, kui need oleks muutunud vaid kolmeosalise pensionivalemiga.
2. Alates 2021. aastast saab kolme aasta asemel viis aastat varem pensionile. Varasele pensionile on aga suurendatud staažinõue. 5 aastat varem pensionile minemiseks on vaja 40 aastat pensionistaaži. 4 aastat varem pensionile minekuks 35 aastat staaži, 3 aastat varem 30 aastat, 2 aastat varem 25 aastat ja kuni 1 aasta enne pensioniiga pensionile minekuks on vaja 20 aastat staaži. Nn õigel ajal või pärast vanaduspensioniiga pensionile minekuks on vaja vaid 15 aastat pensionistaaži. Kui lähed pensionile enne vanaduspensioniiga, siis su pensioni vähendatakse ja kui pärast pensioniiga, siis suurendatakse. Varem või hiljem pensionile minemise võimalust nimetatakse alates 2021. aastast paindlikuks vanaduspensioniks.
3. Aastatel 2021-2025 saab endiselt valida ka ennetähtaegse vanaduspensioni, mille staažinõue on 2021. aastal 16 aastat, 2022. aastal 17 aastat, 2023. aastal 18 aastat, 2024. aastal 19 aastat ja 2025. aastal 20 aastat. 2026. aastast enam ennetähtaegset vanaduspensioni valida ei saa.
4. Inimesed, kelle vanaduspensioniiga saabub hiljemalt 31.12.2020, aga kes ei ole veel vanaduspensionit taotlenud, saavad valida edasilükatud vanaduspensioni. Inimesed, kelle vanaduspensioniiga saabub alles 1.1.2021 või hiljem, edasilükatud vanaduspensioni valida ei saa, nendel on võimalik minna paindlikule vanaduspensionile.
5. Alates 2021. aastast saad esmakordselt ise otsustada, kas sa mingil kuul soovid pensioni saada või mitte. Samuti saad otsustada, kas võtad välja pool pensioni või terve pensioni. Kui soovid mõnda aega pensioni mitte saada, siis selle peatatud aja eest su pensioni suurendatakse. Kui võtad korraga välja pool pensioni, siis ülejäänud pool pensioni kasvab. Pensioni peatamist või pensioni suurust saad valida soovi korral kasvõi 12 korda aastas. Pensioni suurust muudetakse kuu alguses, sest pensione makstakse isikule jooksval kuul sama kuu eest. See tähendab, et kui inimene teeb näiteks 5. jaanuaril Sotsiaalkindlustusametile avalduse pensioni suuruse muutmise või peatamise/taastamise kohta, teeb sotsiaalkindlustusamet viie tööpäeva jooksul otsuse ja see jõustub järgmisest kuust ehk 1. veebruarist.
6. Alates 2027. aastast on vanaduspensioniiga seotud 65-aastaste keskmise eeldatava elueaga. Pensioniiga võib kasvada kõige enam kolm kuud aastas. Pensioniiga tehakse teatavaks kaks aastat ette.
7. Kolme või enamat last või puudega last kasvatanud vanemal on õigus soodustingimustel vanaduspensionile. Kolme lapse korral üks aasta varem, nelja lapse korral kolm aastat varem ja viie ning enama lapse ning puudega lapse kasvatamise korral viis aastat enne vanaduspensioniiga. Sellist sooduspensionit (erinevalt paindlikust pensionist) varem pensionile minemise eest ei vähendata. Soodustingimustel vanaduspensioni saab kasutada üks vanematest, kui vanemad kokkuleppele ei jõua, siis jagatakse soodusaeg vanemate vahel pooleks ehk näiteks kolme lapse puhul saavad mõlemad vanemad pool aastat varem pensionile.
I samba muudatuste kohta saad rohkem lugeda lehelt www.pensioniplaan.ee, seal asub ka pensioniea ning kõigi kolme samba pensionikalkulaator. Kui soovid teada saada, milline on isiklikult sinu kõigi pensionisammaste hetkeseis, vaata seda eesti.ee pensionikalkulaatorist.
II sammas
8. I ja II sammas annavad keskmise palga teenijale umbes 40%-lise asendussissetuleku. 1977. aastal sündinud inimene, kes on elu jooksul teeninud Eesti keskmist palka ja kellel on vaid I sammas, võib oodata 40-aastase staaži korral tänases väärtuses pensionit u 500 eurot. Kui ta oleks 2003. aastal liitunud II sambaga, oleks tal loota I ja II sambast kokku 615 eurot (450 eurot I sambast ja 165 eurot II sambast). Kui 1977. aastal sündinud inimene liituski 2003. aastal II sambaga, aga ta kulutab II samba raha enne pensioniiga ära, siis on tal oodata kogupensioniks 450 eurot. Proovi ise sotsiaalkindlustusameti kalkulaatoriga.
9. Inimesed, kes soovivad II sambas kogumist jätkata, ei pea II samba reformiga seotult midagi tegema.
10. Alates 2021. aasta septembrist saavad investeerimishuvilised hakata II samba sissemakseid pensioni investeerimiskonto kaudu investeerima. Senise II samba raha pensioni investeerimiskontole kandmiseks saab avalduse teha kõige varemalt 2021. aasta aprillis.
11. Alates 2021. aastast saab II sambast pensionile jääda viis aastat enne riiklikku vanaduspensioniiga. Kui võtad II sambast oodatava elueaga võrdse pikkusega tähtajalise pensioni või eluaegse pensioni, ei pea sa II samba väljamaksetelt tulumaksu maksma. Kui võtad II samba raha nn pensionieas korraga välja, pead maksma sellelt tulumaksu 10%.
12. Kui oled juba II sambast pensionil, on sul võimalik 2021. aasta 31. märtsini esitada oma kindlustusandjale avaldus pensioni maksmise lõpetamiseks ja raha kättesaamiseks. Sellisel juhul kehtib leping 2021. aasta augustini ja raha saab kätte hiljemalt 2021. aasta 30. septembril. Kättesaadavalt summalt tuleb tasuda 10% tulumaksu.
II samba muudatuste kohta saad rohkem lugeda rahandusministeeriumi kodulehelt.
III sammas
13. Inimesed, kes liituvad III sambaga alates 2021. aastast, saavad III sambast pensioni tulumaksuvabalt või võttes kogu raha korraga välja 10%-lise tulumaksuga kõige varemalt viis aastat enne riikliku vanaduspensioniiga. Inimesed, kes on III sambaga liitunud kuni 31.12.2020 saavad tulumaksuvaba pensioni või tulumaksusoodustusega koguvara 55-aastaselt.
14. Kolmandasse sambasse tehtud sissemaksetelt saab tulumaksu järgmisel aastal tagasi. Tulumaks makstakse tagasi kuni 15% brutotöötasult ja see ei tohi ületada 6000 eurot. Seega on III samba tulusus tänu tulumaksutagastusele vähemalt 20%.
15. III sambaga saab liituda kahte moodi: teha makseid vabatahtlikku pensionifondi või sõlmida pensionikindlustusleping elukindlustusseltsiga. Vaata täpsemalt pensionikeskuse kodulehelt.
16. Mida varem alustada pensioniks täiendavat kogumist, seda suurema sissetulekuni jõutakse ja seda väiksema summa peab igakuiselt investeerima. Liitintress hakkab täisvõimsusel tööle alles pikal investeerimisel. Näiteks investeerides 40 aastat iga kuu 1 euro keskmise tootlusega 5%, on inimesel perioodi lõpus ca 1450 eurot. Investeerides 20 aastat iga kuu 1 euro keskmise tootlusega 5%, on inimesel perioodi lõpus aga ainult ca 400 eurot. Arvuta endale sobiv investeeringu sissemakse mõne veebist leitava liitintressi kalkulaatoriga.
17. Kui sa leiad, et III sammas ehk tulumaksusoodustusega täiendav kogumispension ei ole sinu jaoks ja sa soovid muudmoodi oma tulevikku kindlustada, siis see on väga hea. Peaasi, et sa teadvustad endale, et unistuste pensionipõlve eest vastutad sina ise.
