Möödunud aasta 27. detsembrist tänavu 28. novembrini on ravimiamet registreerinud 238 tõsist kõrvaltoimet, millel esines ajaline seos vaktsineerimisega. Neist neli juhtumit lõppes surmaga.
Enim on tõsistest kõrvaltoimetest teatatud Pfizeri vaktsiini Comirnaty peale (131 juhtumit), sellele järgneb AstraZeneca vaktsiin Vaxzevria (68 teatist). Moderna vaktsiini Spikevax kohta on esitatud 23 tõsist kõrvaltoimeteatist ja Jansseni vaktsiini kohta 15. Jansseni vaktsiini on Eestis ka kõige vähem süstitud ning Pfizeri vaktsiini kõige enam.
Tõsisteks kõrvaltoimeteks liigitatakse surm, eluohtlikud reaktsioonid vaktsineerimisel, püsivaid tervisehäireid, sh invaliidsust tekitanud reaktsioonid ning haiglaravi vajanud või seda pikendanud reaktsioonid. Eestis on tehtud 1,65 miljonit kaitsesüsti koroonavaktsiinidega, tõsiseid kõrvaltoimeid on esinenud 0,01 protsendil juhtudest.
Neli surmaga lõppenud juhtu
11 kuu jooksul on ravimiamet saanud teate 28 surma kohta, millest 15 esitasid arstid, 13 patsientide lähedased. Surmaga lõppenud teatiste puhul jäid patsiendid vanusevahemikku 56-97 (keskmine vanus 83,6), neil esinesid tõsised kaasuvad haigused, mis on koroona puhul raske kulu riskifaktoriks: kõrgvererõhktõbi, südamepuudulikkus, neerupuudulikkus, diabeet, krooniline obstruktiivne kopsuhaigus, kasvajad jms. Seetõttu enamikul neist seost vaktsiinidega ei tuvastatud.
Vaid nelja surmajuhtumi puhul ei saa seost vaktsiinidega välistada. Kõik need juhtumid on seotud AstraZeneca Vaxzevria vaktsiiniga, mida Eestis enam ei kasutata: 31-aastane mees, kes suri trombotsütopeeniaga tromboosi sündroomi tõttu märtsi alguses; 81-aastane mees, kes suri immuuntrombotsütopeenia ja hemorraagilise šoki tõttu mai alguses; 73-aastane naine, kes suri kevadel kaks kuud pärast vaktsineerimist trombotsütopeeniast tekkinud hematoomi tüsistustesse ja 63-aastane naine, kes suri märtsi keskel pärast seda, kui palavikuga minestas, kukkus ja lõi pea ära.
“Kõik need neli surmajuhtumit on olnud seotud AstraZeneca vaktsiiniga. Meil on kasutusel järjest efektiivsemad, usaldusväärsemad vaktsiinid – mRNA vaktsiinid. Ka siin see ohutus läheb ainult paremaks,” kommenteeris tervise- ja tööminister Tanel Kiik.
Loodav vaktsiinikahjude fond, millest hakatakse hüvitisi maksma raskete vaktsiinikahjude korral, hüvitab kahjud ka tagantjärele.
Muud tõsised kõrvaltoimed
Enim esines neuroloogilisi häireid (41), allergilisi reaktsioone ja südamehäireid (mõlemaid 37). Verejooksudest ja trombotsütopeeniast teatati erineval kujul kokku 13, harvem esines oksendamist (8) ja nägemishäireid (7). Viiel juhul katkes rasedus. Üksikuid teateid esines ka neerude või ainevahetushäirete kohta, samuti preeklampsia või süstimise tüsistuste kohta.
Trombidest teatati 48 juhul, neist 23 pärast AstraZeneca vaktsiini, 14 pärast Pfizeri vaktsiini, seitsmel korral pärast Moderna vaktsiini ja neli korda pärast Jansseni vaktsiini, kuid praeguste andmete põhjal ei ole tavatrombid Covid-19 vaktsiinidega seotud (v.a venoosne trombemboolia Jansseni vaktsiini puhul).
Patsientide või nende lähedaste saadetud tõsist reaktsiooni kirjeldavate teatiste puhul on põhjusliku seose hindamiseks oluline saada meditsiiniline kinnitus, sh varem põetud haigused, analüüside tulemused, teised kasutatavad ravimid, surma korral ka lahangu tulemused.
119 teatisest 65 puhul andsid patsiendid või nende lähedased loa arstiga ühendust võtta, nii sai ravimiamet küsida vajalikku tausta. Lähedase või lapsevanema saadetud tõsist reaktsiooni kirjeldava teatise korral vajab ravimiamet patsiendi täisnime, muidu on arstil võimatu patsiendi andmeid digiloost leida.
Alaealistel viis tõsise kõrvaltoime juhtumit
Alaealistel esinenud võimalike kõrvaltoimete või vaktsiini ebatõhususe kohta on ravimiamet saanud 11 kuuga 62 teatist, neist 45 puudutas Pfizeri vaktsiini, 15 Moderna vaktsiini, 1 AstraZenecat ning 1 Jansseni vaktsiini. Vaktsiin osutus ebatõhusaks neist neljal juhul.
Tõsistest kõrvaltoimetest on teatatud üheksal juhul, millest viie puhul hindas ravimiamet seose võimalikuks.
Neist neli juhtumit on seotud Pfizeri vaktsiiniga. Kahel juhul esines allergiline reaktsioon: 13-aastasel poisil kadus teadvus, alanes vererõhk, tekkis nahalööve vahetult pärast esimese doosiga vaktsineerimist; 14-aastasel tüdrukul tekkis laialdane nõgestõbi kaks ööpäeva pärast esimese doosiga vaktsineerimist. Mõlemad teismelised vajasid ravi ja paranesid.
Ühel korral tekkis trombotsütopeenia: 15-aastasel tüdrukul tekkis kaks nädalat pärast esimest annust täppverevalumitega lööve ning haiglas diagnoositi immuunmehhanismiga vereliistakute vähesus. (Immuun)trombotsütopeenia ei ole mRNA vaktsiinide puhul teadaolevaks kõrvaltoimeks, kuid samas on see võimalik risk kõigi vaktsiinide ja ka viirushaiguste puhul, mistõttu ei saa põhjuslikku seost vaktsiiniga ajalise seose tõttu välistada.
Korra on teatatud näonärvi halvatusest, mis tekkis 13-aastasel poisil kuus nädalat pärast 1. vaktsiiniannust. Poiss vajas ravi ja on tervenemas.
Essentsiaalse treemori tekkest anti teada ühel juhul, kui 16-aastasel tüdrukul tekkis päev pärast 1. vaktsiiniannust käte ja keele värisemine ning käte-jalgade müokloonilised tõmblused. Tüdruk paranes haiglas kolme päevaga.
Moderna vaktsiiniga tekkis 17-aastasel tütarlapsel kolm tundi pärast 1. vaktsiiniannust epilepsiahoog, mis kestusis kuni 20 minutit, ent möödus iseenesest ilma ravita. Tütarlapsel on kaasuvalt kesknärvisüsteemi haigus, mis suurendab krambiriski.
Kolm tuvastamata seosega juhtumit
Kolmel juhul ei leidnud ravimiamet seost vaktsiinidega või pidas seda ebatõenäoliseks.
13-aastasel poisil tekkis üheksa päeva pärast 2. vaktsiiniannust krambihoog, mis tõi teadvuse kaotuse kolmeks minutiks, ent möödus iseenesest ilma ravita ja muud vaktsineerimisjärgsed reaktsioonid puudusid. Poisil on ka varem esinenud korduvalt palavikukrampe ning kuivõrd vaktsineerimisest oli möödas juba üheksa päeva ning pärast vaktsineerimist palavikku ega muid reaktsioone ei esinenud, ei lugenud ravimiamet juhtunut vaktsiiniga seotuks.
14-aastasel poisil tekkisid 14 päeva pärast 2. vaktsiiniannust perikardiit ja pleuriit ehk südamepauna ja kopsukelmete põletik. Perekonnas aga esineb vahemere palavikku, mis väljendub perikardiitide ja pleuriitidena ning ka noormehel oli mõlemat juba varem esinenud. Seetõttu hindas ravimiamet selle põhihaiguse ägenemiseks, millel seos vaktsineerimisega puudub.
16-aastane nooruk suri kuuendal päeval pärast 1. vaktsiiniannust kopsuarteri trombemboolia tõttu. Tal esinesid olulised riskifaktorid ja kaasuvad haigused, sh korduvad tromboosid, mistõttu ravimiameti hinnangul seos vaktsiiniga puudub.
Allikas. Err.ee
