Kui naine on kord andnud kõik ja saanud vastu vaikuse, külmuse või reetmise, siis ta ei murdu — ta muutub. Mitte kibedaks, vaid targemaks. Mitte külmaks, vaid rahulikuks. Ta ei karju enam, ei palu ega tõesta. Ta lihtsalt teab, et mõni inimene ei vääri tema valgust. Siin on 11 asja, mida tõeline naine enam kunagi ei tee, kui ta on õppinud oma väärtust läbi valu tundma.
Ta ei jookse enam kellegi järel. Kui keegi tahab tema elust lahkuda, laseb ta minna. Ta ei veena, ei selgita ega hoia kinni. Tõeline naine teab, et inimene, kes tõesti tahab jääda, ei lähe niikuinii kuhugi.
Ta ei vabanda oma tundlikkuse pärast. Aastaid arvas ta, et on “liiga emotsionaalne” või “liiga sügav”. Nüüd teab ta, et tundlikkus on tema vägi, mitte nõrkus. Need, kes seda ei mõista, ei kuulu tema maailma.
Ta ei ürita enam kõigile meeldida. Kunagi püüdis ta olla kõigile hea, kuni mõistis, et see on võimatu. Tõeline naine ei mängi enam rolle. Ta on ehe ja teab, et õiged inimesed hindavad seda.
Ta ei ohverda enam end armastuse nimel. Kui ta annab, siis mitte selleks, et vastu saada, vaid sest tema hing tahab jagada. Aga kui tema hoolt vastu ei võeta, ta ei jää. Ta ei valuta enam südant inimeste pärast, kes ei suuda teda väärtustada.
Ta ei lase enam kellelgi oma väärtust määratleda. Ükskõik, mida keegi ütleb, tema teab, kes ta on. Ükski tagasilükkamine ei muuda tema sisemist tõde.
Ta ei ela enam lootuses, et keegi muutub. Kunagi ootas ta, et inimene, kes teda kord alt vedas, lõpuks mõistab. Nüüd teab ta, et tõelist armastust ei pea välja teenima.
Ta ei vaja enam tõestust, et ta on armastust väärt. Ta ei küsi enam: “Kas ma olen piisav?” Ta teab, et ta on – alati oli. Ja kui keegi seda ei näe, siis pole see tema inimene.
Ta ei talu enam poolikuid suhteid. Kui ta on kohal, siis täielikult. Kui ta armastab, siis sügavalt. Aga ta ei lepi enam pinnapealse sidemega, mis jätab ta tühjaks.
Ta ei hoia enam kinni minevikust. Ta ei kanna enam süüd ega piina end küsimustega “mis oleks, kui…”. Ta usaldab elu, sest ta on näinud, et kõik, mis lõppes, tegi ruumi millelegi paremaks.
Ta ei unusta enam iseennast. Ta ei sea enam kõigi teiste vajadusi enda ette. Ta teab, et armastus algab enesest ja et tema rahu on tema vastutus.
Ja lõpuks — ta ei otsi enam armastust väljastpoolt. Tõeline naine on selle leidnud iseendas. Ta on õppinud end hoidma, kuulama, toetama ja armastama nii, nagu ta kunagi lootis, et keegi teine teeb. Ja just siis, kui ta enam ei otsi, jõuab tema ellu inimene, kes ei taha teda muuta, vaid lihtsalt hoida.
Loe teisi huvitavaid postitusi SIIT
