Vähesed mõistavad, kui palju meie himu odava liha, piimatoodete ja munade järele meile tegelikult maksma läheb. See on arusaadav, sest julm tööstuslik loomakasvatus on meie pilkude eest hoolikalt varjatud. Kuid lahenduste poole liikumiseks on vaja esmalt probleemi teadvustada. Peame pidama meeles, et industrialiseerunud loomakasvatus mõjutab negatiivselt nii kliimat, bioloogilist mitmekesisust kui ka pandeemiate levikut. Need on nii kriitilised probleemid, et on selge, et tööstusliku loomakasvatuse õudus peab lõppema.
Julmus loomade vastu
Maailmas kasvatatakse ja tapetakse toiduks 80 miljardit looma aastas. Umbes 70% neist on sunnitud kannatama tööstusfarmide kohutavates tingimustes. Tohutu arv farmiloomi piinleb ruumikitsikuses puuris või teiste loomade vahel. Munakanad ei saa tiibu sirutada. Imetavad emised on aheldatud metallpiirete vahele, kus nad ei saa mitu nädalat järjest ennast isegi ümber pöörata. Veised ei pääse karjamaale ja neile söödetakse heina asemel teravilja. Tänapäevased tööstusfarmid on suurim loomade vastane julmus ja väärkohtlemine, mis meie planeedil eales toimunud on. Usun, et kunagi vaatab inimkond sellele tagasi häbi ja õudustundega, kuidas me praegu tundevõimelisi olendeid kohtleme. Mida kiiremini see päev saabub, seda parem.
Odav toit ei tule tegelikult odavalt
Meile räägitakse, et tööstuslik loomakasvatus tagab meile odava toidu. Tööstuslikult toodetud liha ja piim on tõepoolest poes odavad. Kuid nende toodete madal hind saavutatakse ainult läbi majandusliku moonutuse. Me oleme välja mõelnud süsteemi, mis arvestab osasid kulusid, nagu varjualuse ja toidu pakkumine loomadele, kuid eirab teisi, nagu näiteks tööstusliku põllumajanduse kahjulik mõju keskkonnale, loomadele ja inimeste tervisele.
Looduse hävitamine
Orvuks jäänud orangutan Borneos Autor: Paulina L. Ela BOSF
Intensiivne ja tööstuslik loomakasvatus on üks suurimaid ökosüsteemi kahjustajaid. Tööstusliku loomakasvatusega lõhume sedasama süsteemi, mis on hädavajalik toidu tootmiseks ka tulevikus. Selline tootmisviis reostab õhku ja vett, on hukatuslik tolmendajatele nagu mesilased, kelle elutegevus on vajalik suure osa meie toidu kasvamise jaoks ja hävitab viljakat mulda, mis paljudes maailma kohtades juba praegu probleemiks on. Söödataimede kasvatamiseks, millega farmiloomi toidetakse, kasutatakse tavaliselt reostavaid sünteetilisi väetiseid ja mulda kahjustavaid keemilisi pestitsiide. Selle tulemusel jääb muld elutuks. Põldudelt kaovad ussid, linnud, mardikad, liblikad ja mesilased. See ei ole ainult maal nii, “surnud” alad on tekkimas ka ookeanites. Tööstuslik põllumajandus sõltub kunstlikest väetistest ja kemikaalidest, mis reostavad ka vett. Seega, meie nälg odava liha järele, mis tuleb odava söödaga toidetud loomadelt, mürgitab ja hävitab väärtuslikke liike ja kahjustab maismaa, jõgede ja merede ökosüsteeme.
Liikide väljasuremine
Eelmisel aastal ilmus ÜRO keskkonnaprogrammi ja teiste organisatsioonide koostöös raport “Toidusüsteemide mõju bioloogilise mitmekesisuse kaole” . Raportis leiti, et meie globaalne toidusüsteem on kõige suurem looduse hävitaja ja põllumajandus on suurim oht 86%-le 28 000 liigist, mis teadaolevalt väljasuremisohus on. Aina suurenev nõudlus tööstusfarmide liha järele toob kaasa põllumaade laiendamise loodusalade ja metsade hävitamise hinnaga. Nii pühime eluslooduse lihtsalt minema.
Degradeerunud mullastik
ÜRO järeldab, et kui me jätkame kahjustavate põllumajandusviisidega, saame me veel ainult 60 korda saaki koristada, kuni maailma mullad kas kaovad või on muutunud kasututeks. Praegu on meil eriline võimalus panna kokku pikaaegsed teadmised agroökoloogiast ja taastavast põllumajandusest, mis toimib loodusega kooskõlas. Neid eesmärke toetab tehnoloogiline innovatsioon, mille kaudu arendatakse uudseid valguallikaid nagu näiteks tüvirakkudest kasvatatud “puhas liha”, mille tootmiseks pole loomi vajagi. Nii saaksime lõpetada põllualade kasutamise loomasööda kasvatamise jaoks ning säilitada selle mulla puu- ja aedviljade jaoks ning kindlustaksime kõigile maailma elanikele rikka ja küllusliku toidulaua.
Metsade kadu
Kui inimesed mõtlevad metsaelupaikade kaost, kiputakse seda seostama metsaraiega, mida tehakse puidu väärindamiseks ja ruumi saamiseks asulate ja toidu kasvatamise jaoks. Tegelikult põhjustab metsade kadu peamiselt soja ja maisi kasvatamine üüratul tööstuslikul skaalal, millest enamik on määratud farmiloomadele intensiivkasvatustes üle maailma. Sellisteks põldudeks on muudetud tohutud alad. Soja iseenesest ei ole probleemiks, vaid see, kuidas soja kasvatatakse ning milleks seda kasutatakse. Kui seda maad kasutataks otse inimestele toidu tootmiseks, oleks olukord palju parem. Soja on imeline taim, täiuslik valguallikas inimesele. Ometi läheb valdav enamus sojast loomasöödaks, 35 miljonit tonni sellest Euroopasse, peamiselt tööstusfarmides elavate loomade toitmiseks.
Raiskuminev toit
Peamine argument, mis tööstusfarmide kaitseks välja tuuakse, on see, et see on ainuke viis maailma kasvava elanikkonna efektiivseks ära toitmiseks, kuid samas on tööstuslik põllumajandus kõige suuremaks toiduraiskamise põhjuseks. Enam kui kolmandik maailmas kasvatatavast saagist, mis oleks piisav 4 miljardi inimese toitmiseks, kasutatakse hoopis farmiloomade söötmiseks, kes raiskavad enamuse toiteväärtusest kalorite ja valkude näol selle lihaks, piimaks ja munadeks muutmisel.
Kliimakriis
Toidutootmine annab 21-37% õhku paisatavatest kasvuhoonegaaside (KHG) hulgast. Suurimad KHG tekitajad põllumajanduses on farmiloomad. Loomsete toodete tootmise arvele läheb kuni 78% kogu maailma põllumajanduse KHG heidetest. Sellega toodab farmiloomade sektor rohkem otsest kasvuhoonegaaside emissiooni kui kogu inimeste transport kokku. Tihtipeale viidatakse kliimaprobleemi üle arutledes veistele kui suurele probleemile nende metaaniheitme tõttu ja tööstuslikult kasvatatavatest sigadest ja kanadest vaadatakse ekslikult mööda. Sead ja linnud industriaalses süsteemis ei väljuta otseselt suurtes kogustes metaani nagu mäletsejad. Siiski toodab nende pidamine olulisel määral KHG heitmeid. Nende sööda intensiivseks kasvatamiseks kasutatavast mullast eraldub süsihappegaas. Lisaks tähendab sigade ja lindude intensiivkasvatus neile soja söötmist, mis tuleb ka Euroopas suuresti Lõuna-Ameerika metsade asemele rajatud põllumaadelt, mis omakorda tähendab olulisel määral süsiniku atmosfääri paiskamist. Teadlaste hinnangul kasutatakse kuni ⅔ põllumaast tööstusfarmide sigade, kanade ja veiste toitmiseks, ning ka biokütuste tootmiseks. Tööstusfarmide loomadele sööda kasvatamine põhjustab ka olulist lämmastikoksiidi emissiooni, mis eraldub väetiste kasutamisel. Võrreldes süsihappegaasiga on lämmastikoksiid 300 korda tugevama toimega. See on kõige agressiivsem kasvuhoonegaas, mis lagundab ka osoonikihti. Kui me jätkame liha ja piimatoodete tarbimimisega sellistes kogustes, nagu seda praegu teeme, siis vaid toidutootmisega kaasnevad heitgaasid üksinda võivad vallandada katastroofilise kliimamuutuse. Selleks pole isegi energia ega muu tootmisharu panust vaja.
Pandeemiad ja tervisekriis
Kuigi Covid-19 ilmumist seostatakse metsloomade söömisega, on sellel palju sarnaseid omadusi teiste viirustega, nagu näiteks linnu- ja seagripp. Need kanadelt ja sigadelt pärinevad haigused on olnud laastavad. Usutakse, et need tekkisid elavate, hingavate ja tundevõimeliste olendite kõige ebaloomulikemas tingimustes pidamise tagajärjel – loomade aheldamisel tihedalt intensiivfarmide puuridesse. Samal ajal tekitavad tööstusfarmid veel enam nõudlust liha ja teiste loomsete toodete järele, mis omakorda tähendab, et veel enam metsi raiutakse põllumaade pärast lagedaks. Tungides metsikusse loodusesse astume lähemale seni tundmata viirustele. Kui räägime loomariigist, keskkonnast ja haiguste ülekandumisest, siis on loomade ja inimeste heaolu tihedalt seotud. Covid-19 on näidanud, kui habras meie ühiskond tegelikult on, kuidas meie harjumuspärane eluviis võidakse meilt iga hetk ära võtta ja kuidas inimeste kaitsmine tähendab ka loomade kaitsmist.
Peame kindlustama, et meie juhid mõistaksid, et kui tööstuslik loomakasvatus ei lõppe ja lihatarbimist ei vähendata, siis ei suuda maailm ellu viia Säästva arengu eesmärke ega pidada kinni Pariisi Kliimakokkuleppest.
Mikroobide resistentsus
Umbes 70% kõikidest maailmas kasutatavatest antimikroobsetest ainetest ehk antibiootikumidest kasutatakse farmiloomade ravimiseks. Antibiootikume kasutatakse regulaarselt tööstusfarmides, et ennetada haigusi, mis muidu oleksid vältimatud, kuna loomad on tihedalt stressirikastesse tingimustesse vangistatud. Antimikroobsete ravimite ülekasutamine industriaalses loomakasvatuses on oluline mikroobide resistentsuse tekitaja inimestel.
Kuidas Sina saad aidata?
Näeme igapäevaselt maailmas aina enam tõendeid selle kohta, kui hävitav, ebaefektiivne, raiskav, julm ja tervist kahjustav tööstusliku põllumajanduse masinavärk on. Praegusel pandeemiate, kliimakriisi ja massväljasuremise ajastul on kriitiline vajadus lõpetada tööstuslik põllumajandus ja vähendada liha ja piimatoodete tarbimist.
Üks olulisemaid asju, mida iga inimene, kes tahab aidata planeeti taastada, teha saab, on muuta oma toitumist. Süües rohkem taimetoitu ja vähem ning paremat liha, nagu vabaltpeetavate, karjatavate või mahetootmise loomade liha, saame kaasa aidata, et meie laastatud planeet saaks hakata tervenema.
Nähtamatutes Loomades töötame selle nimel, et inimesed vähendaksid oma lihatarbimist ning eelistaksid loomasõbralikes väikefarmides kasvatatud liha, kus ei kasutata loodust laastavaid praktikaid.
Meie tegevust saab toetada siin. Aitäh, Sinu abi on väga hinnatud.
Allikas: https://philiplymbery.com/10-crucial-reasons-to-never-eat-cheap-meat/
Allikas: /https://loomaveeb.ee/
