10-aastane Jere hukkus Soome idaosas Kontiolahtis juuli algul kuumas autos. Last üritati päästa, aga midagi polnud enam teha, kui ta leiti.
Esmaspäev, 4. juuli oli Soomes palav päev. Kontiolahtis oli õhutemperatuur +31 kraadi. Päikse käes oli veelgi soojem, vahendab MTV.
Pereema Katri läks hommikul tööle koos oma abiaasaga. Pere 10-aastane poeg Jere jäi koju. Õhtul oli 6-liikmelisel perel kavatsus ühiselt välja minna.
Jere helistas emale kell 12.30 ja ütles, et läheb välja. Poeg ütles, et jätab telefoni koju laadima. Pärast kõnet jättis poiss emale Whatsappis häälsõnumi, milles küsis, kuhu isa oli koduvõtme pannud.
Koduvõtit hoitakse kindlas kohas koduhoovi tagaosas. Poiss sai emalt vastuse ja jättis veel üles tõstetud pöidlaga pildi.
Ema kirjutas Jerele, et maja ukse võib lahti jätta, et laps pääseks pärast koju sisse.
Kella 13 ajal päeval kohtas Jeret peretütar, kellelt Jere palus kahte eurot. Jere oli rääkinud, et tahtis poest osta kaks veepudelit, millest ühest valab omale vett peale ja teisest joob. Ema räägib, et tühjad veepudelid olid koduukse ees, kui ta töölt tuli.
Katri tuli töölt mõni aeg peale kella 15. Ta sai aru, et Jeret pole kodus, kuna uks oli lukus.
Poisil on ärevushäire ADHD. Ta unustas ema sõnul ka tavaolukorras kergesti asju. Ta sai aru, et poiss oli koduukse lukustanud ja ei mäletanud, kus on võtmed. Tal polnud ka telefoni, et üle küsida.
Ema hakkas muretsema ning kutsus pere liikmed ja tuttavad poissi otsima. Ema räägib, et sattus paanikasse. Naabrid kuulsid, kuidas ta kõva häälega karjus. Naabrid ja tuttavad tulid samuti last otsima.
Poissi otsiti küla pealt ja rannast. Ema helistas poja sõpradele, et küsida, kas ta on nende pool. Lisaks helistas ta politseisse. Üks patrull tuli üsna ruttu kohale ja teine otsis poissi küla pealt.
Pere kodumaja hoovis seisis sel päeval kolm autot, millest kahte kohe kontrolliti. Poissi seal ei olnud. Kolmandasse autosse aga ei osatud vaadata, kuna arvati, et ema käis sellega tööl. Nii aga ei olnud.
Kui otsijad saabusid kella 16 ajal küla pealt tagasi maja juurde, arvas Katri, et kõiki autosid on kontrollitud. Üks politseinikest seisis selle auto kõrval, kuhu sisse veel ei vaadatud. Autol on tumendatud klaasid ja sisse ei näe korralikult.
Üks politseinikest hakkas aga autot lähemalt uurima ja ta märkas poissi tagaistmel. Jere oli seal magamisasendis.
Ema räägib, et see hetk jäi meelde. Politsei pööras pea tema poole ja ütles, et poiss on seal. Laps oli teadvuseta ja sinine, kui ta autost välja võeti.
Abikaasa ütles ema sõnul kohe, et poiss tuleks külma duši alla panna. Autos oli väga kuum. Poissi niisutati vee all ja kiirabi üritas poissi elustada. See aeg tundus kui igavik. Ema lootis, et laps ärkab elule.
Enam ei saanud midagi teha. Poiss oli surnud juba autos.
Jere ristiisa oli veel eelneval reedel poisile rääkinud, kui ohtlikult kuulaks võib autos suvel minna. Jere oli ise öelnud, et kuumaga ei tohi loomi autosse jätta.
Jerele tehti lahkamine ja surma põhjus oli kuumarabandus. Tema elundid olid kuumaga üles öelnud.
Katri arvab, et poiss oli saanud rabanduse juba enne seda, kui ta autosse istus. Poeg polnud enam selge mõistusega, kui ta autosse istus. Miks ta muidu oleks läinud sinna kuuma kätte ja sulgenud veel ukse.
Emale on hiljem räägitud, et kuumarabanduse korral läheb mõistus sassi ja inimesel tekib külmatunne, kui keha on üle kuumenenud. Poiss oli üle kuumenenud ilmselt juba siis, kui ta läks poodi vett ostma.
Õde rääkis, et Jere oli talle külateel vastu jooksnud. See oli ema väitel samuti kummaline, sest pojale ei meeldinud soe ilm. Kuuma ilmaga jooksmine aga muudab olukorra veel hullemaks.
Jere oli kella 13 ajal kurtnud õele, et tal on väga palav. Miks ta oleks pidanud selle kuumaga veel jooksma, kui kõik oleks olnud korras? Mõistuse häireid näitas ka see, et poiss ei leidnud üles kodu võtmeid ja ta ei osanud minna tuppa sisse puhkama.
Politsei jätkab asja uurimist surma põhjuste uurimisena, aga kuritegu asjas ei kahtlustata. Katri ja tema abikaasa on üle kuulatud. Uuriti ka Jere telefoni ja tema sõnumeid, sealt tuli välja suhtlus vanematega enne surma.
Ema räägib, et süüdistab end selles, et polnud auto uksi lukustanud. Kui uksed oleks olnud lukus, poleks poeg autosse sisse saanud. Ema ütles politseile, et tunneb asjas igavest süüd.
Katri on mõelnud pikad päevad, miks nii juhtus. Miks tema vanim poeg suri ja veel niimoodi. Seda, miks Jere kuuma autosse läks, ei saada kunagi teada. Autos oli juba siis väga kuum, kui ta ukse avas. Ta läks aga ikkagi sisse ja sulges ukse. Ema mõtleb, et ehk tahtis poeg veidi puhata, kuni ema töölt koju tuleb.
Ema mõtleb, et poiss kaotas kiiresti teadvuse, kui autosse istus ja ta polnud suuteline sealt enam tõusma.
Viimased nädalad on pere elanud justkui udus ja tunnete vastuolulises maailmas. Katri käis juhtunule järgneval päeval vaatamas poja surnukeha. Ta räägib, et poleks emana eales uskunud, et midagi sellist võib juhtuda. Ta kartis, et laps võib jääda auto alla või uppuda, aga ta poleks uskunud, et laps läheb kuuma autosse ja sureb seal.
Katril on peas kümneid küsimusi, millele ei saa vastust. Miks läks poiss autosse, aga mitte koju, kus on õhksoojuspump, mis õhku jahutab? Miks ei leidnud poiss maja võtit, mis oli tavalises kohas peidus? Miks ei läinud laps kasvõi naabrite juurde abi küsima, vaid läks autosse?
Jere oli loomult häbelik. Ta ilmselt ei julgenud minna naabrite juurde, vaid mõtles ema tulekuni autos oodata.
Poisi perele pakuti pärast juhtunut kriisiabi. Politsei ja kiirabi ei lahkunud enne, kui kohale saabus kriisiabi.
Juhtum on lisaks perele ja lähedastele šokeerinud tervet Kontiolahti küla. Katri korraldas pärast poja surma hoovis mälestusürituse, kuhu kõik olid oodatud.
Ema teadis, et poja surm puudutas paljusid inimesi ja tema sõpru. Ta tahtis, et inimesed saaksid tulla kõik koos poega mälestama.
Katri tahab poja surmast avalikult rääkida, et hoiatada teisi. Et keegi teine ei peaks midagi nii traagilist üle elama.
Ema räägib, et on õudne, et nii juhtus. Poja surm näitab, et saatuslik võib olla juba lühike aeg päike käes kuumas autos.
Eestinen.fi
