Riigi infosüsteemi amet (RIA) sulgeb 1. märtsist riigi autentimisteenuses pangalingi kaudu sisse logimise. See tähendab, et kasutaja ei saa panga PIN-kalkulaatorit, salasõna või biomeetriat kasutades siseneda osasse riigi e-teenustesse, näiteks riigiportaali. Jätkuvalt saab riiklikesse e-teenustesse sisse logida ID-kaardi, mobiil-ID või Smart-IDga.
“Muudatus ei mõjuta erasektori teenuseid, pankade e-teenustesse saab PIN- kalkulaatoriga siseneda ka pärast 1. märtsi. Pangalinki kasutatakse riigi autentimisteenuses kõige rohkem riigiportaali, transpordiameti e-teenindusse ning Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutuse (HITSA) ja rahvastikuregistri e-teenustesse sisse logimiseks,” ütles RIA elektroonilise identiteedi osakonna juht Mark Erlich. “Pangalingi toe kadumine mõjutab kuni 7000 inimest, ainult panga kaudu logib sisse umbes 4000 inimest. See moodustab ligikaudu protsendi kõikidest autentimistest riigi autentimisteenuses.
Pangalingi kasutajate hulk pole väga suur ning on olemas kolm viisi enda tuvastamiseks, kus ei pea kasutama pangalingi kanalit. Oluline on mõista, et pangalink kui teenus ei kao,” ütles Erlich. Riigi autentimisteenuses tehti oktoobris 1,85 miljonit, novembris 2,16 miljonit, detsembris 2 miljonit ning jaanuaris 2,4 miljonit päringut, neist umbes protsent (kuude lõikes vastavalt 1,26%, 0,91%, 0,82% ja 0,74%) pangalingi kaudu. Pangalingi kaudu kasutatavate sisselogimise lahenduste asemel saab kasutada otse ID-kaarti, mobiil-IDd või Smart-IDd Pangalink on üks kanal, mille kaudu inimene saab ennast e-teenustes tuvastada. Eesti elanikel on olemas ID-kaart, mida saab kasutada e-teenustesse sisenemiseks, samuti saab selleks kasutada riiklikku mobiil- ID teenust. ID-kaardi ja mobiil-ID kasutamise kohta leiab rohkelt infot ja juhendeid portaalist www.id.ee<https://www.id.ee>. Erasektor pakub isiku tuvastamiseks Smart-ID teenust. Teenuse kasutamiseks on vaja nutiseadet.
Täpsema info Smart-ID kasutamise kohta leiab nende kodulehelt. Miks loobub RIA pangalingist kui ühest kanalist? 2018. aasta sügisel jõustus viimane eIDASe rakendusakt, mis kohustas tagama Euroopa Liidu elanikele piiriülest ligipääsu avaliku sektori e-teenustele võrdväärsete või tugevamate eID-lahendustega kui see, mida nõutakse oma kodanikelt ja elanikelt. Seetõttu on avaliku sektori e-teenuse osutajal oluline teada, millise tagatistasemega eID-vahendit kasutatakse teenusesse sisse logimisel. Eesti riigi väljastatavad eID-vahendid (ID-kaart ja mobiil-ID) said 2018. aastal tagatistaseme “kõrge” ning 2019. aastal sai ka Smart-ID siseriikliku hinnangu “kõrge”.
Pangalingi kaudu on võimalik kasutada ka muid vahendeid, mis enamasti on panga enda lahendused (PIN-kalkulaator, salasõna, äpp jmt). Nendel lahendustel pole aga tagatistaseme hinnangut ning kui avaliku sektori e-teenustes selliseid lahendusi aktsepteeritakse, kohustab see e-teenuse omanikku aktsepteerima ka teiste ELi liikmesriikide eID-vahendeid, mis on saanud vähemalt hinnangu “märkimisväärne”. Riigi autentimisteenust kasutavad riigiasutused ja kohalikud omavalitsused Riigi autentimisteenusega on liitunud 49 asutust 215 infosüsteemiga, sh riigiportaal eesti.ee, haridusportaal edu.ee, transpordiameti e-teenindus, Tallinna linnavalitsus, RIHA, ePRIA, ehitisregister, rahvastikuregister, teeregister, e-töötukassa, maaeluministeerium, KredEx, riigikantselei,
Tartu Ülikool, riigikogu, välisministeerium, statistikaamet, eToetus, sotsiaalkindlustusameti iseteenindus, riiklik patsiendiportaal digilugu.ee, EIS, ETIS, Eesti spordiregister, Oksjonikeskus jt. Riigi autentimisteenuses tehti 2021. aasta jaanuaris 45 asutuse 210 teenuses kõikide autentimisvahenditega kokku ligi 2,4 miljonit päringut. Pangalingi kaudu siseneti 17 680 korda. Riigi autentimisteenus on mõeldud liitumiseks valitsussektori asutustele, kes soovivad oma e-teenustes pakkuda erinevad autentimismeetodeid.
