autor: keskerakond
Keskerakonna toetus kasvas Kantar Emori detsembriküsitluses 21 protsendini, mis on erakonna parim tulemus alates 2019. aasta märtsis toimunud riigikogu valimistest. Tegemist on märgilise muutusega, sest esmakordselt üle mitme aasta ei tugine toetuse kasv enam üksnes muukeelsete valijate eelistustele, vaid üha enam ka eestlastest vastajate toetusele.
Erakondade pingerea tipus püsib detsembris endiselt Isamaa 24-protsendilise toetusega, kuid vahe teisel kohal oleva Keskerakonnaga on oluliselt vähenenud. Kui Keskerakonna senine tugevus on tulnud peamiselt muukeelse elanikkonna seast, siis nüüd on muutus toimunud ka eestlaste hulgas, mis viitab laiemale nihkele poliitilises maastikus.
Kantar Emori uuringuekspert Aivar Voog tõi esile, et Keskerakonna toetus eestlaste seas on aastaga kahekordistunud. Kui eelmise aasta detsembris toetas Keskerakonda eestlastest vastajate seas viis protsenti, siis värske küsitluse järgi juba kümme protsenti. Voogi hinnangul võib selle muutuse taga olla Tallinna võimuliidu vahetus ning koostöö Isamaaga, mis on muutnud Keskerakonna paljude eestlaste jaoks vastuvõetavamaks. Samas ei välistanud ta, et osa toetusest on liikunud Keskerakonna kasuks just Isamaa arvelt, kuna kahe erakonna valijaskonnad on hakanud üksteisele lähenema.
Ülejäänud erakondadest kogus Sotsiaaldemokraatlik Erakond 15 protsenti toetust, Reformierakond 14 protsenti ja EKRE 12 protsenti. Parempoolsed jätkavad kuuendal kohal üheksa protsendiga. Valimiskünnise alla jäid Eesti 200 kolme protsendiga, ERK kahe protsendiga ning Rohelised ja Koos mõlemad ühe protsendiga.
Valitsuskoalitsiooni erakondade summaarne toetus jäi detsembris 16,3 protsendi juurde. Samal ajal oli jätkuvalt suur nende vastajate osakaal, kes ei osanud oma erakondlikku eelistust nimetada – neid oli 25 protsenti.
Kui arvestada ainult neid vastajaid, kes oma eelistuse välja ütlesid, kujunes pilt mõnevõrra teistsuguseks. Isamaad toetas sel juhul 18 protsenti vastanutest, Keskerakonda 16 protsenti, Sotsiaaldemokraatlikku Erakonda 11 protsenti, Reformierakonda 10 protsenti, EKRE-t üheksa protsenti ja Parempoolseid seitse protsenti.
Rahvusgruppide lõikes on pilt jätkuvalt väga kontrastne. Eestlastest vastajate seas juhib Isamaa 27 protsendiga, millele järgnevad SDE 17, Reformierakond 16 ja EKRE 14 protsendiga. Parempoolsete ja Keskerakonna toetus oli eestlaste seas võrdselt 10 protsenti, Eesti 200 kogus kolm protsenti. Muust rahvusest vastajate seas on Keskerakonna positsioon aga jätkuvalt domineeriv – lausa 73 protsenti selles rühmas eelistas Keskerakonda. Isamaa sai muust rahvusest vastajate seas seitse ja Koos kuus protsenti, teiste erakondade toetus jäi kahe kuni nelja protsendi vahele.
Vanuserühmade lõikes on samuti toimunud muutusi. Kui varem domineeris Isamaa peaaegu kõigis vanuserühmades, siis detsembris oli olukord mitmekesisem. Nooremates vanuserühmades, 18–24 ja 25–34 eluaastat, oli populaarseimaks erakonnaks Sotsiaaldemokraatlik Erakond, vastavalt 34 ja 27 protsendiga. Keskerakond oli kõige populaarsem nii vanuserühmas 35–49 eluaastat kui ka üle 75-aastaste seas. Vanuserühmas 50–64 eluaastat olid Isamaa ja Keskerakonna toetused võrdsed ning vanuserühmas 65–74 eluaastat oli esikohal Isamaa.
Aasta algusega võrreldes on suurim muutus toimunud just Keskerakonna puhul. Kui jaanuaris toetas erakonda 13 protsenti vastanutest, siis detsembriks oli toetus kasvanud 21 protsendini. Mõningast tõusu on näidanud ka Parempoolsed, kelle toetus kasvas seitsmelt protsendilt üheksale. Teiste erakondade reitingud on jäänud kas samale tasemele või veidi langenud.
Kantar Emori küsitlus viidi läbi 3.–10. detsembrini veebis ja telefoni teel ning selles osales 1621 valimisealist Eesti kodanikku. Sellise valimi puhul on maksimaalne võimalik veamäär ±2 protsenti.
