Pärast kohalike omavalitsuste valimisi on suure osa Eesti linnade ja valdade volikogude esimeseks otsuseks saanud just see, mis alati kõige rohkem tähelepanu pälvib — vallavanemate ja linnapeade töötasude tõstmine. Kuigi uued koalitsioonid ja värsked lubadused keskenduvad avalikkuse ees peamiselt arenguprojektidele, investeeringutele ja kogukonna vajadustele, näib paljudes piirkondades esimene konkreetne samm olevat siiski juhtide palganumber.
Tartus, Eestis suuruselt teises linnas, on palgamuutused eriti märgatavad. Linnapeana jätkav Urmas Klaas (Reformierakond) näeb oma kuupalka kasvamas 7445 eurolt 8600 euroni, mis tähendab 1155-eurost tõusu ühe otsusega. Samuti tõstetakse Tartu abilinnapeade palka 6569 eurolt 7500 euroni. Palgalisa põhjendatakse kasvavate vastutuste ja töökoormusega, kuid avalikkus küsib õigustatult: kas see samm pidi tõesti olema esimene?
Tartu vallas otsustati samuti palku tõsta. Vallavanemaks tagasi valitud Jarno Laur (valimisliit Ühtne Tartu Vald) hakkab teenima senise 4250 euro asemel 5500 eurot kuus — tõus 1250 euro võrra, mis seab töötasu sisuliselt samale tasemele mitme suurema linna juhtidega.
Tallinnas, kus linnapea vahetus, ei ole palgatemaatikat veel ametlikult arutatud. Endise linnapea Jevgeni Ossinovski töötasu oli 9616,62 eurot, ent uus linnapea Peeter Raudsepp (Isamaa) alles asub ametisse ning koalitsioonipartnerid kinnitavad, et prioriteetide hulgas on praegu projektid, mitte palgad. Isamaa abilinnapeakandidaat Riina Solman kommenteeris, et eelarvearuteludeni jõutakse hiljem, ning palganumber kujuneb seal.
Mitmes teises omavalitsuses on aga otsused juba langetatud. Võrus jätkab linnapeana Kalvi Kõva (SDE), kelle palk kasvab 1000 euro võrra ja jõuab 4500 euroni kuus. Abilinnapead hakkavad teenima 3800 eurot. Haapsalus on päevakorras linnapeale uue palga määramine — 4900 eurot kuus, mis on 1450 euro võrra rohkem kui eelmisel linnapeal Urmas Suklesel.
Jõelähtme vald Harjumaal tõstab vallavanema palga 4150 eurolt 5400 euroni. Ka abivallavanemate töötasu suureneb märkimisväärselt — 3150 eurolt 4100 euroni. Kohilas tõuseb vallavanem Margus Milleri palk 3650 eurolt 4200 euroni ning abivallavanema töötasu määratakse 3600 eurot.
Narvas, kus poliitiline õhkkond on olnud pingeline, jääb linnapea töötasu endiselt 4000 eurole kuus. Kuigi palgatõusu ei ole poliitilistel põhjustel juba neli aastat tehtud, kinnitab Katri Raik, et võimalik palgalisa peab sõltuma koalitsiooni tulemustest, mitte ametissemääramise hetkest. Ka uue linnapea valimisel palgateemat päevakorrapunktidest ei leia.
Sauel on ettepanek tõsta vallavanema palk 5384 eurolt 6125 euroni. Vallavanem Andres Laisk jätkab ametis, kuid palgatõusuga tõstetakse töötasu piirkonna kõrgemate hulka. Abivallavanemate kuupalk kerkib 4865 euroni. Järva vallas tõuseb vallavanem Toomas Tammiku töötasu 3600 eurolt 4200 euroni. Jõgeva vallas hakkab uus vallavanem Karro Külanurm teenima 4500 eurot, mis on 1000 euro võrra rohkem kui tema eelkäijal. Abivallavanemate palgad tõusevad samuti – 2975 eurolt 3825 euroni.
Hiiumaal tõstetakse vallavanem Hergo Tasuja palka 4000 euroni ning abivallavanema töötasu 3200 euroni kuus, põhjendades seda suure töökoormuse ja vastutusvaldkondade laienemisega.
Kuigi palgatõusud pole kohalikes omavalitsustes midagi uut, jääb avalikkusele iga kord mulje, et esmased otsused pärast valimisi keskenduvad just juhtide tasudele. See tekitab küsimuse, kas prioriteedid on õiged ja kas palgalisa peaks tulema enne seda, kui uued juhid on jõudnud näidata, mida nad kogukonna heaks päriselt tegema hakkavad.
