Kurbus on üks kõige inimlikumaid ja sügavamaid tundeid, mida me kogeme. See on koge-mus, mis puudutab hinge, mitte ainult mõistust. Kurbus on tunne, mis tekib siis, kui midagi meis või meie ümber nihkub, kaob, lõpeb või ei lähe nii, nagu südames ootasime. See on reaktsioon kaotusele, pettumusele, üksildusele, igatsusele, hirmule – või mõnikord lihtsalt elu ilu ülemäärasele intensiivsusele.
Kurbus pole nõrkus. See on märk, et inimene tunneb, hoolib, armastab, loodab ja elab päriselt.
Kurbus on vaikne kõne sellest, et miski vajab tähelepanu
Kui kurbus tekib, näitab see, et meie sees on koht, mis vajab tervenemist, mõistmist või hellust. See on keha ja hinge viis öelda: “Peatu korraks. Kuula mind. Midagi on tähtsat toimunud.”
Sageli peidab kurbus endas sõnumit:
- kus oled end üle koormanud
- mida oled liiga kaua alla surunud
- millest oled lahti laskmas
- mida süda tegelikult vajab
Kurbus on justkui uksekell – ta koputab seni, kuni sa avad.
Kurbus puhastab hinge
Nutt või sügav kurbus ei tee meid katki. Vastupidi – see vabastab. Kui me lubame kurbusel läbi voolata, peseb see välja kogunenud pinged, hirmud ja valu. See avab ruumi, kuhu saab tulla rahu, selgus ja uus algus.
Pärast kurbust tunneme sageli:
- kergendust
- selgemat mõtlemist
- tugevamat ühendust iseendaga
- puhtamat hingamist
Kurbus on nagu vihm – pilved tulevad, sajavad tühjaks ja alles jääb värskem õhk.
Kurbus on armastuse vastus kaotusele
Kui me poleks kunagi hoolinud, poleks me kunagi kurvad. Iga kurbusehetke taga on armastus või lootus, mis muutus valusaks. Kurbus näitab, et meil on olnud midagi väärtuslikku. Midagi, mis puudutas hinge nii sügavuti, et selle kaotus või puudumine teeb haiget.
Seetõttu öeldaksegi: kurbus on armastuse vari.
Kurbus õpetab meid olema inimestena õrnemad ja targemad
Kui lubame endal kurbuses kohal olla, mõistame:
- mida me päriselt vajame
- kes või mis on meile oluline
- kuidas ennast paremini hoida
- mis meie jaoks ei tööta
Kurbus õpetab empaatiat. Inimene, kes on kunagi päriselt kurb olnud, mõistab paremini teisi. Ta näeb nende valu teisel tasandil. Ta kuulab teistmoodi. Ta hoiab südamel pehmemat pinda.
Kurbus on mööduv, mitte lõplik seisund
Kuigi kurbus võib tunduda kõikehõlmav, ei ole see püsiv. See liigub läbi. Ta tuleb siis, kui hing vajab puhastust, ja läheb siis, kui sõnum on kohal. Ükski kurbus ei jää igavesti – ta hajub, kui võtad aega, lubad tunda ja oled enda vastu hell.
Pimedas kurbusehetkes tundub, et midagi ei muutu, aga tegelikult muutub alati. Kurbus ei jää kauaks ruumi, kus teda nähakse, tunnistatakse ja vabastatakse.
Kokkuvõte: mis on kurbus?
Kurbus on hinge sügav, pehme ja vajalik teade sellest, et:
- midagi on puudutatud
- midagi on muutunud
- midagi vajab tähelepanu
- midagi vajab lahtilaskmist
- midagi uut tahab sündida
See on osa inimese sisemisest rütmist, osa tervenemisest ja osa elust.
Kurbus ei tee meid nõrgaks.
Kurbus teeb meid päris.
