www.minuaeg.com
Harjumaal, Arukülas püüti kinni haigustunnustega rebane, kelle proovidest tuvastati lindude gripi viiruse tüvi H5N1. Samuti tuvastas Riigi Laboruuringute ja Riskhindamise Keskus (LABRIS) lindude gripi viiruse sama tüve esinemise Viimsi hobilinnupidaja kanal. Hukkunud olid kõik viis lindu.
Põllumajandus- ja Toiduameti (PTA) loomatervise ja -heaolu osakonna juhataja Olev Kalda sõnas, et Harjumaal tuvastatud lindude gripi leiud näitavad, et viirus on looduses ringlemas ja jõudnud ka juba majapidamisse. „Hoolas bioturvalisuse nõuete järgimine aitab oluliselt vähendada kodulindude nakatumise riski,“ ütles Kalda.
Leiud näitavad, et sarnaselt lindude gripi levikule naaberriikides, on viirus levinud ka Eestis. „Viiruse levikule meie looduskeskkonnas osutab just H5N1 leid rebasel, kuna lihasööjad imetajad nakatuvad lindude grippi harva, nende nakatumine on seotud haigestunud või surnud lindude söömisega,“ rääkis Kalda.
Kalda selgitas, et kodulinnud nakatuvad lindude grippi kas otsese või kaudse kokkupuute vahendusel nakatunud lindudega või viirusega saastunud sööda või esemete vahendusel. Veelindudel jääb haigus sageli märkamata, kuna nendel ei pruugi haiguse kliiniline pilt välja kujuneda, kuid neilt võib nakkus edasi kanduda teistele kodulindudele. Seetõttu on määrava tähtsusega kõikvõimalikul viisil vältida kodulindude kokkupuudet mets- või veelindudega ja ka näiteks nende väljaheidetega, samuti sööta oma linde viisil, mis välistab sööda saastumist ja ei meelita kohale kutsumata külalisi.
Hoolimata lindude gripi laialdasest esinemisest metslindudel, kodulindudel ja mõnel imetajal viimastel aastatel ning inimeste võimalikust kokkupuutest nakatunud loomadega, ei ole Euroopa Liidus kinnitatud inimeste nakatumise juhtumeid. Nakatunud loomadelt lindude gripi viiruse inimestele ülekandumine on endiselt haruldane nähtus. Inimeselt inimesele jätkusuutlikku viiruse ülekannet esinenud ei ole.
Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskus hindab inimeste nakatumise riski lindude grippi madalaks. Nakatumise risk inimestel, kes töö tõttu puutuvad kokku lindudega ja nakatunud imetajatega, on hinnatud madala või keskmise tasemega.
Selleks, et kaitsta end ja oma lemmiklooma, tasub kasutada ettevaatusabinõusid:
- haigeid, näiteks närvinähtudega ja surnud linde, loomi ning nende väljaheiteid mitte puutuda;
- vältimatul puutumisel tuleb kasutada isikukaitsevahendeid nagu ühekordsed kindad, kaitseriietus ja mask;
- vältida lemmikloomale lindudelt pärineva toore liha või rupsi söötmist.
Piirkondades, kus on kinnitust leidnud lindude gripi viiruse ulatuslik levik metslindudel või on tekkinud tõenäoliselt lindude gripi viirusega nakatunud loomadel suremus, tuleb vältida kokkupuudet surnud või haigete loomadega ja pidada koer rihmas ja hoida kass siseruumides.
PTA seirab haiguse levikut piirkonniti. See on vajalik, et rakendada haiguse leviku vältimiseks ennetavaid meetmeid ning teavitada linnupidajaid lindude gripi leviku ohust. Haiguse varajaseks avastamiseks palume teavitada hukkununa leitud veelindudest (haned, luiged), röövlindudest või hulganisti surnud metslindudest veebirakenduse linnugripp.eekaudu, kuhu saab jätta asukoha koordinaadid ja ka pildi, mis lihtsustab lindude leidmist. Teateid saab jätta ka helistades infotelefonil +372 605 4767. Rohkem infot lindude gripi kohta on PTA kodulehel.
Kindlasti ei tohiks ise linde kokku koguda ning neid kuhugi toimetada, sellega on risk viiruse levikut suurendada.
Rebase puhul on tegemist teise juhtumiga, kui Eestis on lindude gripi esinemine diagnoositud imetajal. Varasem leid pärines 2021. aastal Hiiumaalt.
Euroopa Toiduohutusameti hinnangul on imetajatel lindude gripi tuvastamine tõusuteel. Meie lähipiirkonnast on Läti samuti tuvastanud taudi rebasel, Soome rebasel, polaarrebasel, kährikul, saarmal, ilvesel ja ka karusloomakasvanduses nii sinirebasel kui ka Ameerika naaritsal.
Lindude grippi on diagnoositud ka koduimetajatel, näiteks kassidel ja koertel Poolas ja Itaalias ning lammastel Norras ja Ühendkuningriigis.
