Politsei teatel laekus neljapäeval taas murettekitavalt suur hulk teateid telefoni- ja netikelmustest. Ühe päeva jooksul registreeriti 44 petujuhtumit, mille kogukahju ulatus ligi 900 000 euroni. Kokku on Eesti inimeste kontodelt tänavu varastatud juba ligikaudu 23 miljonit eurot ning petturid täiustavad oma skeeme iga kuuga.
Nädala üks traagilisemaid juhtumeid tabas 70-aastast Harjumaa meest, kes langes investeerimispettuse ohvriks ja kaotas 650 000 eurot – ühe suurima eraisiku kahjuna, mida sel aastal registreeritud on. Kõige sagedamini õnnestub petturitel inimesi siiski eksitada telefonikõnede abil, kasutades erinevate ametiasutuste või ettevõtete nime: riigiasutused, Telia, Omniva, Elektrilevi, kullerfirmad ja pangad.
Keskkriminaalpolitsei grupijuhi Jaagup Toompuu sõnul on petturite tegutsemine äärmiselt professionaalne ja hästi läbimõeldud. Nad räägivad soravas eesti keeles, kasutavad realistlikke lugusid ning loovad ohvris mulje, et tegu on kiireloomulise olukorraga. Nii suudetakse inimene viia ärevusse, mille käigus sisestab ta oma PIN-koodid ega mõtle tegemiste tagajärgedele. Pärast esimest kõnet järgneb tavaliselt teine, kus esinetakse pangatöötajana ning veendutakse, et ohver ei katkestaks suhtlust ega otsiks abi.
Petturid kasutavad PIN-2 koode, et teha ohvrite kontodelt ülekandeid või võtta nende nimel laene. Eakate inimeste puhul minnakse mõnikord veelgi kaugemale: petetakse välja pangakaardid või sularaha, millele tullakse koju järele või lastakse need pakiautomaati jätta.
Eksperdid hoiatavad, et ohvriks ei lange enam vaid eakad või tehnoloogiavõõrad inimesed. Skeemid on muutunud nii nutikaks, et lõksu võivad sattuda ka ettevõtete juhid ja muidu väga ettevaatlikud inimesed. TalTechi küberturbe programmijuht Adrian Venables rõhutab, et kõige tähtsam on teadlikkus ning oskus peatuda ja mõelda.
Venablesi sõnul tuleks iga ootamatu kõne, sõnumi või e-kirja puhul küsida endalt, kas tegu võib olla pettusega. “Ühelgi ametiasutusel ei ole midagi selle vastu, kui te ütlete: aitäh, kontrollin ise üle. Kui keegi kiirustab või surub peale, on see juba märk, et olukorras on midagi valesti,” selgitas ta.
Pangad kasutavad täiendavaid järelevalvesüsteeme, mis suudavad kahtlaseid tehinguid tuvastada ja vajadusel katkestada. SEB turbekeskuse juht Kätlin Kukk rääkis, et sageli ei pääse pank ohvriga ühendust, sest inimene räägib samal ajal petturiga. Sellistel juhtudel suletakse pangatehingud viivitamatult. Hästi töötava järelevalve tulemusena on pank suutnud mõne kuuga ära hoida juba seitsmekohalise summa jagu kahju.
Nii politsei kui pangad tuletavad üheselt meelde: mitte ükski asutus ei küsi kunagi telefoni teel PIN-koode ega palu teha kiirkorras ülekandeid. Sellele vaatamata kinnitavad pangad, et enam kui 90% juhtumes tehtud ülekannetest ja ligipääsudest on toimunud kliendi endapoolse kinnitusega.
Politsei rõhutab, et petturite tabamine on kõrge prioriteet. Kuna telefonipettuste võrgustikud tegutsevad enamasti välismaalt, õnnestub Eestis tuvastada eelkõige neid, kes tegelevad raha transportimise või vahendamisega. Toompuu sõnul on eesmärk jõuda ka nende tegelike korraldajateni, mis nõuab mahukat rahvusvahelist koostööd.
