Kui vaadata ringi enamikus kodudes, märkame, et radiaatorid asuvad peaaegu alati akende all. Paljud arvavad, et see on pelgalt traditsioon või ehituslik mugavus, kuid tegelikult peitub selle taga väga loogiline ja teaduslikult põhjendatud seletus.
Kuidas radiaator töötab
Radiaator on küttekeha, mille sees liigub kuum vesi. See vesi soojendab radiaatori pinda, mis omakorda annab soojust edasi ümbritsevale õhule. Soe õhk tõuseb üles, külm õhk laskub alla ja nii tekib pidev õhuringlus ehk konvektsioon, mis jaotab soojuse ühtlaselt kogu ruumis. Radiaatori tõhusus sõltub suuresti sellest, kus see paikneb – vale asukoht võib tähendada, et osa soojusest läheb lihtsalt raisku.
Miks just akna all?
Aknaalune on ruumi kõige külmem koht. Isegi moodsad topeltklaasid lasevad mõnevõrra soojust läbi, ja seetõttu jahtub nende ümbrus kiiremini. Kui jahe õhk akna juurest laskub põranda poole, tekivad ebameeldivad tõmbused ja temperatuurierinevused. Kui aga radiaator paigaldada otse akna alla, hakkab see kohe külma õhku soojendama.
Soojenenud õhk tõuseb üles ja seguneb ülejäänud toas oleva õhuga, luues pehme, ühtlase temperatuuri. Nii välditakse ka “külma tsooni” tekkimist akna ümbruses. Tegelikult võib õigesti paigutatud radiaator olla kuni 30% tõhusam kui radiaator, mis asub mujal toas. Sooja õhu ülesliikumine tasakaalustab täpselt jaheda õhu laskumise, mistõttu ruum püsib mugavalt soe ja ühtlase temperatuuriga.
Õhuringluse ja soojuse tasakaal
See paigutus tugineb looduslikule konvektsioonile – külm õhk on raskem ja vajub alla, soe õhk on kergem ja tõuseb. Kui need kaks õhuvoolu kohtuvad aknaaluse radiaatori juures, tekib ideaalne soojusbalanss. Kui radiaator oleks paigaldatud mõnda teise kohta, jääks akna lähedal õhk märgatavalt jahedamaks ja tunneksid temperatuurierinevust toanurkade vahel.
Lisaks aitab soe õhk, mis tõuseb radiaatorilt üles, hoida aknaklaasi sisepinna soojemana – see vähendab niiskuse ja kondensaadi teket ning takistab isegi jääkirme moodustumist külmemal ajal.
Miks mitte siseseinale?
Kui radiaator tuleb siiski paigutada välisseinale või mujale kui akna alla, saab efektiivsust parandada. Selleks võib kasutada seina ja radiaatori vahel soojust peegeldavat fooliumi või spetsiaalseid isolatsioonipaneele, mis takistavad soojusel seina kaudu väljapoole hajumast.
Akna kvaliteet ja energiatõhusus
Vanad ühe klaasiga aknad lasevad palju soojust läbi, mistõttu on eriti oluline, et nende all oleks radiaator, mis tasakaalustab külma õhu liikumist. Kaasaegsed kolmekordsed klaaspaketid hoiavad soojust paremini ja vähendavad soojuskadu, kuid isegi sellisel juhul jääb aknaalune asukoht parimaks variandiks ühtlase temperatuuri hoidmiseks.
Praktiline ja esteetiline paigutus
Radiaatori paigaldamine akna alla on kasulik ka ruumiplaneeringu mõttes. See ala jääb sageli tühjaks, kuna sinna ei sobi suur mööbel, ja nii kasutatakse see ruum nutikalt ära. Lisaks ei blokeeri see õhuringlust – suur kapp või diivan radiaatori ees vähendaks selle tõhusust märgatavalt.
Energia ja raha kokkuhoid
Kui radiaatorid on paigaldatud õigesse kohta ja varustatud termostaatventiilidega, jaotub soojus ruumis ühtlaselt ja küttesüsteem töötab tõhusamalt. See tähendab väiksemat energiakulu ja madalamaid küttearveid.
Kokkuvõte
Radiaatorite paigutus akende alla pole juhus ega esteetiline harjumus, vaid teaduslikult põhjendatud lahendus. See aitab neutraliseerida külma õhu liikumist, parandada õhuringlust, vältida niiskust ja tagada toas meeldiv ühtlane soojus. Ka moodsate, energiatõhusate akende puhul jääb see endiselt parim viis tagada hubane ja säästlik siseruumide soojus talvisel ajal.
Loe teisi huvitavaid postitusi SIIT
