Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) järeldas oma ülevaadetes, et magusainet aspartaami sisaldavate jookide ja teiste toodete tarbimine on ohutu. Samas on teaduskirjanduse põhjal võimalik, et aine tekitab vähki, ent täiendavate uuringute mõjul võib seisukoht muutuda.
“Aeg-ajalt limonaadi joovad inimesed ei peaks vähi suhtes muret tundma. […] Saame anda ainult ühe väga selge soovituse, (aspartaamiga magustatud jookide) tarbimist tuleks vähendada,” sõnas Francesco Branca, WHO toitumise ja toiduohutuse osakonna juht ülevaateid tutvustaval pressikonverentsil. Eeskätt puudutab see lapsi ja magustatud jooke rohkem joovaid täiskasvanuid.
“Kuna aktsepteerivat doosi pole praeguste uuringute alusel muudetud, ei anna see otsest signaali inimeste käitumise muutmiseks.
Rahvusvaheline Vähiuuringute Agentuur (IARC) ja Maailma Terviseorganisatsiooni juures olev lisaainete ekspertkomitee (JECFA) avaldasid teineteisest sõltumatud hinnangud toidu lisaaine aspartaami tervisemõjude kohta. Aspartaam kui aine võib olla vähki tekitav, ent ohtu tarbijatele pole, sest praegused hinnangulised tarbimiskogused on väikesed.
Vähiuuringute agentuur liigitas aspartaami piiratud tõendite alusel võimalike vähki tekitavate ainete gruppi 2B, ent ei andnud hinnanguid, millise kokkupuute taseme või viisi juures mõju avaldub. „See tähendab, et aine kui selline võib olla ohtlik, ent seda, millistest kogustest alates oht väljendub, nende uuring ei ütle,“ selgitas Mari Reinik, Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuse direktori asetäitja riskihindamise valdkonnas.
Võimalike terviseohtude riski tarbijatele hindas lisaainete ekspertkomitee, kes leidis, et senine ohutu ööpäevane kogus ehk ADI jääb kehtima. „Aspartaami päevane tarbimine jääb nii lastel kui ka täiskasvanutel alla praeguse ADI. Täiskasvanu peaks ööpäevas jooma peaaegu viis liitrit aspartaami sisaldavat suhkruvaba karastusjooki, et saaksime rääkida ohust tervisele,“ rääkis Reinik.
Erinevaid riske aitab aga jätkuvalt maandada mitmekülgne toitumine. „Miski ei asenda tasakaalustatud ja mitmekülgset toitumist. Just nii saame kätte kõik vajalikud ained ja väldime olukorda, et mõnda ainet tarbime üleliia,“ paneb Reinik tarbijatele südamele.
Toidu lisaainete sisalduse kohta saab infot toote märgistuselt, millel peavad ained olema välja toodud kas nime või E-numbriga. Aspartaami (lisaaine E-numbriga E 951) kasutamise puhul on tootel lisaks märge „sisaldab fenüülalaniini allikat“, mis on hoiatuseks haruldase ainevahetushaiguse fenüülketonuuria põdejatele.
Kõikide magusainete puhul on kasutamine lubatud ainult juhul, kui need ei tekita kaariest ning neid kasutatakse vähendatud energiasisaldusega, lisatud suhkruta või eritoitudes. Euroopa Liidus (sh Eestis) hindab lisaainete ohutust Euroopa Toiduohutusamet (EFSA). EFSA uuendas aspartaami saadavushinnanguid ning praegu ei viita andmed sellele, et aspartaami tarbimine ületaks üheski vanusegrupis ohutut ööpäevast kogust.
Loe pikemalt: err.ee
