16. ja 17. mail toimus Tallinnas Maailma Terviseorganisatsiooni ja Balti riikide alkoholi- ja rahanduspoliitika ekspertide ja teadlaste kohtumine, kus arutletakse tõenduspõhiste alkoholitarbimise ja -kahjude vähendamise lahenduste üle.
„2021. aastal kaotasime otseselt alkoholist põhjustatud surmade tõttu ligi 700 inimest. Seda on kaks korda rohkem kui diabeedi ja peaaegu kümme korda rohkem kui liiklusõnnetuste tõttu. Enamik neist alkoholi tõttu hukkunuist olid tööealised inimesed,“ ütles terviseminister Riina Sikkut. „Inimeste tervist ja elu saab tõenduspõhise alkoholipoliitikaga märkimisväärselt säästa, kuid see on võimalik vaid koostöös teiste valdkondadega. Valdav osa tõenduspõhise alkoholipoliitika tööriistadest asub väljaspool tervishoiusüsteemi, samas kui tervetest inimestest võidavad kõik sektorid.“
Tallinnas toimuva kohtumise ühe peaesineja, WHO Euroopa regiooni krooniliste mittenakkushaiguste nõuandva kogu liige dr Jürgen Rehmi sõnul on Eesti olnud enamasti eeskujulik alkoholiaktsiisi tõstmisel ja alkoholi kättesaadavuse piiramisel. „See on toonud pikas perspektiivis kaasa tarbimise ja suremuse märgatava vähenemise, oodatava eluea pikenemise. Kuid nende meetmete puhul on oluline järjepidevus. Oleme näinud ka, et aktsiisi langetamine on toonud kaasa alkoholi tarbimise ja sellest tingitud suremuse suurenemise,“ ütles dr Jürgen Rehm, Kanada sõltuvuse ja vaimse tervise keskuse vanemteadlane.
Praeguseks süstemaatiliselt hinnatud tõendid näitavad, et tervisele ohutut alkoholikogust ei ole olemas. Alkohol on tuntud kantserogeen, mille tarbimine juba väikses koguses võib põhjustada seitset eri tüüpi vähki. „Alkoholist tingitud tervisekahju, haigestumine ja suremus on otseselt seotud tarbitava kogusega: mida suurem on kogus, seda suurem on kahjude ulatus. Seejuures ohutust kogust ei ole olemas. Isegi väike kogus alkoholi päevas suurendab vähki haigestumise riski – see seos on praeguseks kindlaks tehtud,“ ütles dr Jürgen Rehm.
Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regioonis, eriti Euroopa Liidu riikides on alkoholitarbimine kõrgeim maailmas. Seejuures on kolmes Balti riigis alkoholitarbimine üks kõrgemaid Euroopas, nagu ka alkoholist tingitud haiguskoormus. Eesti elanikud tarbisid 2021. aastal täiskasvanud (15+) elaniku kohta keskmiselt 11,1 liitrit absoluutalkoholi. Otseselt alkoholist põhjustatud haigustesse suri 695 inimest, mis on viimaste aegade kõrgeim näitaja.
Tallinna kohtumisel osalevad lisaks Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa regionaalkontori ekspertidele ka kolme Balti riigi alkoholipoliitika elluviimisega seotud eksperdid erinevatest asutustest, sh ka Eestist nii tervise kui ka põllumajanduse ja rahanduse valdkonnast. Kahe päeva jooksul on arutelul erinevad tõenduspõhise alkoholipoliitika meetmed, sh maksustamine, kättesaadavuse ja reklaami piiramine. Üheskoos analüüsitakse, kuidas nende meetmete rakendamine on erinevates Balti riikides õnnestunud.
Tõenduspõhise alkoholipoliitika aluseks on Eestis 2014. aastal vastu võetud „Alkoholipoliitika roheline raamat“, mis hõlmab meetmeid kokku kümnes eri valdkonnas, sh tegevusi alkoholi kättesaadavuse ja müügiedenduse piiramiseks, salaalkoholi leviku tõkestamiseks, alkoholitarvitamise ja joobe kahjude vähendamiseks, joobes juhtimise ennetamiseks, teadlikkuse suurendamiseks, alkoholisõltuvuse ravi ja nõustamise võimaluste laiendamiseks, kohalike omavalitsuste tegevusi alkoholikahjude vähendamiseks, alkoholi tarbimise, tervisemõju ja alkoholipoliitika rakendamise ja tõhususe seiret ja hindamist ning hinna- ja maksupoliitikat.
