Üheks põhjuseks, miks vaktsineeritute osakaal positiivsete testide seas on olnud tõusutrendis, võib viroloogide sõnul pidada külmemat ilma, kui inimesed on rohkem siseruumides. Samuti on näha, et kui vaktsineerimata inimesed nakatuvad igal pool, siis vaktsineeritud nakatuvad tüüpiliselt kodus, kuhu toob viiruse mittevaktsineeritud inimene, sageli laps, vahendas “Aktuaalne kaamera”.
“Kodus nakatumine ei pea tingimata toimuma. Ka seda me pole viimasel ajal rõhutanud, et kui PCR-positiivne inimene on kellegi kodus, mõelge, kuidas me saaksime ta ära isoleerida. Ärme võtame seda ka kui paratamatust, püüame midagi teha,” rääkis Tartu ülikooli bio- ja siirdemeditsiini instituudi professor, teadusnõukoja juht Irja Lutsar.
Et kergema haigestumise vältimisel vaktsiinid nii tõhusad pole, oli teada algusest peale, ent raske haiguse vältimisel vaktsiinid toimivad: intensiivravivooditest 90 protsenti täidavad vaktsineerimata inimesed ning nakkusosakonnas on vaktsineerimata patsiente 70 protsenti. Ülejäänud 30 protsenti ehk koroonaga haiglasse sattunud vaktsineeritud inimesed jagunevad peamiselt kahte gruppi.
“Üks on kaasuvate haigustega erinevates vanustes inimesed, kellel vaktsiinisüstimine ei resulteeru antikehade sünteesiga ja immuunsuse tekkega. Ja me tõesti ka näeme, et nendel patsientidel, kellel vaktsiin on tehtud rohkem kui kuus kuud tagasi – kuus, kaheksa, kümme kuud tagasi – , eriti üle 65 aasta vanustel, hakkab samuti see immuuntugevus ajas langema,” ütles Tartu ülikooli kliinikumi juhatuse liige Joel Starkopf.
Eestis on umbes 130 000 inimest, kes said viimase vaktsiinisüsti vähemalt kuus kuud tagasi. Tartu ülikooli viroloogiaprofessori, teadusnõukoja liikme Andres Meritsa hinnangul on riik neile tõhustusdoose teinud liiga aeglaselt.
“Minu isiklik arvamus on, et neid oleks võinud manustada kiiremini, sest tõhustusdooside manustamine võis Eestis alata 5. oktoobrist ja praeguseks oleks võinud neid olla tehtud Eestis üle 100 000. Nii palju kui mina tean on hetke number kuskil 40 000 lähedal,” rääkis Merits.
Praegu ei toimu süsteemset tõhustusdoosile kutsumist, vaid igaüks peab ise meeles pidama, millal kuus kuud viimasest süstist möödub.
“Minge ise ka vaktsineerima, ärge oodake, et teid kutsutakse. Ma ju ise tean, kuna mind vaktsineeriti või võin seda oma vaktsiinipassi pealt vaadata, arvutada, kui kuus kuud on täis ja minna ise kohale. Minu arusaamist mööda kedagi ära ei saadeta,” rääkis Lutsar.
Lisaks vaktsineerimisajale ja vanusele mängib vaktsineeritu haiglasse sattumise riskis rolli ka see, millist vaktsiini ta sai. Uuringute järgi on Jansseniga vaktsineeritutel haiglaravi risk teiste vaktsiinidega võrreldes kõrgem, ent Moderna puhul selgelt väiksem.
Allikas. Err.ee
