“Seisame jätkuvalt selle eest, et haridus- ja noorsootööasutused kõigil haridustasemetel ja -liikides saaksid olla võimalikult turvaliselt võimalikult avatud. Ja sellesse on laiemalt võimalik panustada meist igaühel,” märkis haridus- ja teadusministeeriumi kantsler Kristi Vinter-Nemvalts.
Kantsleri sõnul ei tohiks koolipidajad ehk omavalitsused koole kergekäeliselt distantsõppele saata, kuna sellega kaasnevad õpilüngad võivad hiljem valusalt kätte maksta, vahendab BNS.
Distantsõpe kõigile ei sobi
Vinter-Nemvaltsi sõnul näitab eelmise õppeaasta kogemus, et distantsõpe paraku tõesti paljudele lastele ei sobi. Kontaktõpet soovitavad ka rahvusvahelised organisatsioonid. Nii on Maailmapank, UNICEF ja UNESCO kinnitanud koolide kontaktõppe võimalikult kauase korraldamise olulisust ning õpilastele toe pakkumist õpilünkade tasandamiseks pandeemia tingimustes, selgitas Vinter-Nemvalts.
«Lähtutud on seejuures just vajadusest tagada võrdsed õpivõimalused ja kvaliteetse hariduse kättesaadavus. Seetõttu oleme koolis ja nüüd ka huviringides ning noorsootöös rakendamas lihtsustatud karantiini,» märkis kantsler.
Ka kriisi tingimustes tuleb koolidel tagada õpilastele vähemalt 175 õppepäeva, mis tähendab juhendatud õpet. Distantsõpe on samuti õpetaja poolt juhendatud õpe, kuid see toimub tavapärasest õppe- ja kasvatustegevuse läbiviimise kohast erinevas kohas.
Hariduslikku ebvõrdsust ei tohi lasta tekkida
Vinter-Nemvaltsi sõnul ei tohi hariduslikku ebavõrdsust lasta tekkida, selle kahjulik mõju on väga pikaajaline. Lisaks on teadlaste ja ekspertide hinnangul õpilünkadel kumulatiivne iseloom. «Haridus- ja noorteameti rahuloluküsitluste tulemusi üldistades oli eelmisel õppeaastal kaugõppe ajal õppimisega hädas hinnanguliselt 16 000 algklasside, 9400 7.-9. klasside ja 6100 gümnaasiumiõpilast. Tallinna Ülikooli korraldatud distantsõppe uuringus osalenud õpetajatest pooled ütlesid, et distantsõpe oli vähem tõhus kui tavapärane õppekorraldus,» tõi Vinter-Nemvalts esile.
Et mahajäämust ei tekiks, on kantsleri sõnul vaja omakorda, et õpetajatel on ettevalmistus ja tugi õpilaste õpilünkade diagnoosimiseks, õpetamise kohandamiseks vastavalt laste individuaalsetele vajadustele ning efektiivsemaks digikeskkondade kasutamiseks olukorras, kus on vajalik uuesti distantsõppele minna.
«Oleme koostanud koolidele juhised, kuidas toetada õpilasi, kellel on distantsõppe perioodil tekkinud õpilüngad ja kellele tuleb lisatuge pakkuda. Õpetajatele pakutakse võimalust osaleda veebikursustel, mis on ka järelvaadatavad, mille käigus antakse näpunäiteid õppetöö korraldamiseks distantsilt, aga ka oma vaimse tervise hoidmiseks. Õpilaste lähtetaseme ja teadmiste ning oskuste hindamiseks soovitame õpetajatel kasutada e-ülesandeid ja diagnostilisi teste,» ütles Vinter-Nemvalts.
See, kas kool saab töötada suhteliselt tavapärases rütmis, sõltub kantsleri sõnul kõige enam kõigist inimestest, epidemioloogilisest olukorrast piirkonnas, nakatumiste arvust ja haridustöötajate ning õpilaste vaktsineerituse tasemest konkreetses koolis.
Koolid peaksid lähtuma konkreetsest situatsioonist
Vinter-Nemvaltsi sõnul ei ole olukorrad alati võrreldavad ja seetõttu ongi parim lahendus, kui koolid lähtuvad konkreetsest situatsioonist. «Kui piirkonna viiruseleviku tase on kõrge, koolis on mitmeid nakatumisjuhtumeid ja vaktsineerituse tase madal, saab koolijuht koostöös terviseametiga saata kas kooli, klassi või kooliastme ajutiselt distantsiõppele. Seda ka vajaduse korral tehakse,» rääkis kantsler.
«Oleme pidanud oluliseks piirkondliku olukorraga arvestamist, et mitte sulgeda koole lausaliselt. Selliseid otsuseid, kus kooli pidaja keskselt suunab kõik õpilased distantsõppele, arvestamata seda, kas koolis on üldse nakatumisi aset leidnud, peame ebaõiglaseks,» rõhutas Vinter-Nemvalts.
Ta nõustub, et haigussümptomitega kooli minna ei tohi, kuid siiski tasub perearstiga alati lapse tervise seisu arutada – mõnikord on lahenduseks testimine, mõnikord on tegemist näiteks hoopis kroonilise nohuga, mis kontaktõppel käimist ei takista.
Võimalike kollete ennetamiseks tehakse alates 1. novembrist kolm korda nädalas 1.-12. klassi õpilaste, õpetajate ja teiste koolitöötajate kiirtestimist. Esimesel kahel nädalal testivad end kõik. 12-19-aastastel õpilastel soovitab haridus- ja teadusministeerium end võimalusel vaktsineerida, siis rakendub lähikontaktsuse korral lihtsustatud karantiinikord ning saab üldjuhul kontaktõppes osaleda.
«Kui laps jääb pikemaks ajaks või korduvalt koju, siis tasub tema õpitegevused õpetajaga läbi arutada – koostöös leiab parimad lahendused. Õpetaja saab vajadusel kasutada näiteks vabatahtlike õpetajakoolituse üliõpilaste või asendusõpetajate abi. Kui kogu klass peab jääma isolatsiooni, tuleb koolil pakkuda distantsõpet. Koolil tasub ka kaaluda, kuidas saaksid kontaktõppest kas või passiivselt osa võtta vanemad õpilased, kes on isolatsiooni määratud,” rääkis Vinter-Nemvalts.
Juba praegu on nakatumise tase riigis taas väga kõrge. “Mõistagi sõltub olukorrale reageerimine sellest, millised on kohapealsed viiruskolded. Haridusliku ebavõrdsuse vähendamine ja ärahoidmine peab olema iga koolipidaja ja kooli juhtkonna üks esmaseid vastutusi, mistõttu klassi või terve kooli distantsõppele saatmise vajadus peab olema väga hoolikalt kaalutud. Nii kontakt- kui ka distantsõppe korraldamisel peab arvestama vajadusega tagada kvaliteetne õpe. Selleks on koolidel kogemused olemas,” ütles Vinter-Nemvalts.
Tema sõnul on koolide avatuna hoidmiseks ja kontaktõppe jätkamiseks on äärmiselt oluline, et koolipere – nii koolitöötajad kui ka noored – oleksid vaktsineeritud. Haridustöötajatest on vaktsineeritud pea 85 protsenti. Praegu on pisut üle 46 protsendi 12–15-aastastest õpilastest vähemalt ühe doosiga vaktsineeritud ja 16–17-aastastest pisut üle 61 protsendi.
12 miljonit paindlikuma õppe korraldamiseks
2022. aasta riigieelarves on 12 miljonit eurot ette nähtud täiendavateks tugiteenusteks, et korraldada õpe paindlikult ja õppijakeskselt. Lisaraha pakub võimalust iga õppija vajadusi silmas pidada, näiteks korraldada õpet väiksemates õpperühmades, pakkuda individuaalseid konsultatsioone või palgata ka abiõpetajaid.
«Jätame koolidele vabaduse ise koos koolipidajaga otsustada, milliste tugiteenuste jaoks lisaraha kasutada.´Summa jagunemine ei ole tänaseks veel otsustatud, kuid kindlasti jaguneb summa era-, munitsipaal- ja riigikoolide, sealhulgas nii üldharidus- kui ka kutsekoolide, vahel. Summa täpsemaks jagamiseks on esmalt vaja täpset õpilaste arvu, mis selgub Eesti hariduse infosüsteemi andmetel 10. novembril. Teiseks soovime, et toetus saaks kasutatud maksimaalselt õpilaste vajadusi arvestades ja selleks vajame tagasisidet 2021. aastal eraldatud toetuse sisulise kasutamise kohta,» selgitas kantsler.
Tema sõnul eraldas ministeerium kevadel 13,5 miljonit eurot, et õpilaste õpilünkade ja -motivatsiooniga tegeleda: 6 miljonit jagati õpilünkade tasandamiseks koolidele ja 7,5 miljoniga toetasime õpilaste õpimotivatsiooni, vaimse tervise ja üldpädevuste arengut õpihuvilaagrites.
Ühekordne toetusraha eraldati kevadel terveks 2021./2022. õppeaastaks, õppeaasta on alles esimeses kolmandikus. Toetuse suurus oli 40 eurot õpilase kohta munitsipaal- ja erakoolide pidajatele. Riigi ehk haridus- ja teadusministeeriumi pidamisel olevad koolid said ministeeriumist toetust vajaduspõhiselt.
«Praeguseks on üksikute näidete põhjal teada, et üldhariduskoolid on toetust kasutanud õppeaines õpperühmade, kus õpib vähem õpilasi, moodustamiseks, on värvatud õpetajate abisid sh üliõpilasi, pakutud õpilastele täiendavaid konsultatsioone. Novembris plaanime küsida tagasisidet selle kohta, kuidas koolid on selle raha abil saanud õpilasi toetada või millised tegevused on plaanis, sest õppeaasta alles kestab. Selle tagasiside põhjal saame täpsustada toetuse sisu 2022. aastaks,» lisas Vinter-Nemvalts.
