Üks isikuandmete töötlemise põhimõtetest on läbipaistvus. Inimene peab teadma, kellele ja millal tema andmeid edastada tohib ning millal ja miks seda on tehtud. GDPR-na tuntud isikuandmete kaitse üldmäärus (IKÜM) annab õiguse omada kontrolli oma isikuandmete kasutamise üle. Õigused tulevad IKÜM-i artiklitest 15-22 ning on kehtivad üheselt kõikide andmetöötlejate suhtes vaatamata sellele, kas tegemist on suure meediagigandi, väikse blogijaga või mistahes isikuandmeid töötleva organisatsiooniga era või avalikust sektorist.
Sisuliselt võib iga inimene alati küsida andmetöötlejalt oma isikuandmete kasutuse kohta, lasta parandada vigu, nõuda põhjendamata kasutamise korral oma isikuandmete kustutamist, piirata andmete töötlemist näiteks õiguse selgumiseni või esitada vastulause.
Kolm kõige enam kasutatavamat õigust on seni olnud iseenda isikuandmete kasutamise kohta info küsimine, oma isikuandmete kustutamise ja vea parandamise nõudmine. Vähem teatakse aga kasutada selliseid õiguseid nagu isikuandmete kasutamise piiramine ja vastuväidete esitamise õigus.
Lähemalt enimkasutavate õiguste sisust
Õigus teada oma andmete kasutamise kohta tähendab, et inimesel on õigus teada kes, kuidas, millistest allikatest, miks ja missuguseid isikuandmeid töötleb. See võimaldab ka teada saada, kellele võidakse andmeid edastada, s.h uurida isikuandmete edastamist kolmandatesse riikidesse. Kui isikuandmed ei pärine inimeselt endalt, siis on õigus teada, kellelt need pärinevad. Samuti on õigus saada infot isikuandmetega tehtavate automatiseeritud otsuste ja profiilianalüüsi ning andmete töötlemise perioodi kohta.
Õigus oma andmed kustutada, teisisõnu paljuräägitud “õigus olla unustatud” tähendab õigust nõuda isikuandmete kustutamist, kui andmetöötlejal puudub õigustatud põhjus (õiguslik alus) nende edasi kasutamiseks või säilitamiseks. Kui isikuandmeid on kasutatud ebaseaduslikult, saab inimene nõuda kustutamist. Igal juhul tuleb olla valmis põhjendamiseks ja kui vaja siis ka tõendamiseks. Lühidalt kokkuvõttes saab inimene isikuandmed kustutatud siis, kui neid on ebaseaduslikult kasutatud.
Juhul, kui fakt on vale, on inimesel õigus nõuda vea parandamist. Isikuandmete parandamise õiguse kasutamisel peab aga meeles pidama, et kui esialgsed andmed olid näiteks sündmuse muutumiseni korrektsed, siis nende muutmise kohustust sinnamaani ei ole. Inimesel on õigus parandada neid isikuandmeid, mis ei ole sündmuste muutumise tagajärjel enam asjakohased. Näiteks kui inimene ei ole enam ettevõtte juhatuses kindlast kuupäevast, on tal õigus nõuda info parandamist.
Vähemtuntud õigus – andmete töötlemise piiramine
Paljudes olukordades ei pruugi olla üheselt selge, kas isikuandmete töötlemine on õiguspärane. IKÜM annab inimesele õiguse sellises olukorras nõuda oma isikuandmete kasutamise piiramist seniks kuni on vajalik selgitada välja näiteks isikuandmete kasutamise seaduslikkus või samuti andmete täpsus.
Mida see tähendab? Juhul kui vaidlus peaks käima selle üle, kas avaldatud veebiartiklis kasutatud allika väide põhineb faktidel või mitte ja inimesel on tõendusmaterjal oma isikuandmete kohta, siis seniks, kuni avaldaja kontrollib seisukohta, saab isikuandmete töötlemist veebiartiklis piirata.
Veel võib tuua lihtsama näitena olukorra, kus sotsiaalmeedia postituses on eksitud faktiga ja kirjutatud vale ettevõttes töötamise aeg. Seni kuni kontrollitakse, saab isikuandmete töötlemist piirata.
Vähemtuntud õigus – vastuväide esitamise õigus
Kui inimene märkab, et andmetöötlejal puudub tema isikuandmete kasutamiseks õigus, annab IKÜM inimesele võimaluse esitada vastuväide. Vastuväite saab inimene esitada mõjuva põhjuse olemasolul ning seda nii oma isikuandmete kasutamise osas avalikes huvides oleva ülesande täitmisel kui ettevõtja õigustatud huvi alusel töötlemisel.
Andmetöötleja ei pea arvestama vastuväitega ainult juhul, kui isikuandmete töötlemine on seaduslik, ehk siis andmeid töödeldakse mõjuval õiguspärasel põhjusel, mis kaalub üles inimese kui andmesubjekti huvid, õigused ja vabadused. Samuti ei pea andmetöötleja arvestama vastuväitega, kui isikuandmeid on vaja õigusnõuete koostamiseks, esitamiseks või kaitsmiseks. Kuid sel juhul on inimesel valeandmete korral nõuda isikuandmete parandamist.
Kui andmetöötleja ei suuda inimesele tõendada, et tal on vastuväitja olukorda arvestades andmetöötluseks mõjuv õiguspärane põhjus, on andmete edasine töötlemine keelatud. Kui õigus on siiski olemas, tuleb analüüsi tulemus ning andmete edasise töötlemise otsus edastada ka vastuväite esitajale. Kuid oluliseks nüansiks on vastuväite esitamise juures see, et kui inimene esitab näiteks avalikustamisele vastuväite ja sellega peatatakse andmete töötlemine, siis ei saa eeldada, et andmetöötleja ka tema isikuandmed oma andmebaasist kustutab. Selleks, et isikuandmed saaksid kustutatud, peab inimene esitama selleks eraldi taotluse.
Oluline on välja tuua, et vastuväite esitamise tulemusel on võimalik ka piirata andmetöötlust, ehk avalikustamise asemel edastatakse isikuandmeid üksnes konkreetsetele kolmandatele isikutele juhul sel on info saamiseks mõistagi seaduslik õigus. Vastuväite lahendamise ajaks tuleb isikuandmete avalikustamine ja/või edastamine peatada kuni saab vastuväide lahendatud.
Vastuväite esitamise võimalus on loodud ennekõike selleks, et inimesele jääks võimalus tuua välja selliseid olukordi, mille peale ei oleks mõistlik andmetöötleja ise varem saanud tulla või millest teadasaamine pole olnud isegi võimalik.
Millest alustada?
Olukorras, kus inimene on avastanud, et tema isikuandmete avaldamise seaduslikkus on küsitav, kuna ta ise ei ole andnud nõusolekut isikuandmete töötlemiseks, on mõistlik esmalt pöörduda andmetöötleja poole. Inimesele peab iga andmetöötleja selgitama, millisel eesmärgil ning õiguslikul alusel on tema isikuandmeid töödeldud ja kellele edastatud.
Täielik ülevaade inimese õigustest ja andmetöötleja kohustustest – Eraelu kaitse
