Eesti tööealine elanikkond vananeb ning üha olulisemaks muutub keskealiste ja vanemas keskeas inimeste panus tööturul. Olgugi et Eesti on vanemaealiste tööhõive poolest Euroopas esirinnas, oli ka 2018. aastal kokku umbes 30 000 inimest vanuses 50-74, kes soovisid töötada, ent polnud tööd leidnud. Kuigi koroonakriis ei ole senini vanemas keskeas inimeste töötuse osakaalu teiste gruppidega võrreldes suurendanud, on oht, et tööhõive taastub pikaajaliselt hiljem just vanemaealiste hulgas, nagu näitas ka 2009. aasta majanduskriis. Sotsiaalministeeriumi tööhõive osakonna nõunik Anna Karolin kirjutab blogiloos viiest aspektist, millest võib probleemide lahendamisel abi olla.
- Oskused ja haridus vajavad värskendamist
Olgugi et eestlased on kõrgelt haritud rahvas, näitavad rahvusvahelised võrdlused ja elukestvas õppes osalemise andmed, et paljude vanemas keskeas inimeste erialane haridus ja oskused vajavad värskendamist. Viimased arengud erialamaastikul, tööle kandideerimise oskused ning olulised üldoskused, nagu digi- ja suhtlemisoskused ja eesti ning inglise keele oskus, on ekspertide sõnul tüüpilised tähelepanu vajavad teemad. Sageli ei ole tarvis olla näiteks meister Excelis või korüfee grammatikas, vaid vallata tööks vajalikke põhilisi digitööriistu ning arvutit või teist tehnoloogiat. Täiskasvanute seas takistavad oskuste uuendamist ja täiend- või ümberõpet sageli negatiivsed uskumused: et ollakse õppimiseks liiga vanad või et õppimisest pole kasu. Teadusuuringud näitavad pigem vastupidist—oskuste pidev uuendamine on hädavajalik, meie õppimisvõime säilib terve elu ning ehk oleme hilisemas eas hoopis kannatlikumad õppijad.
2. Uueks tööks valmistumine koos tööandjaga
Et iga töökoht on omamoodi, saab tööd hästi tegema õppida vaid seda tööd tehes ning tööülesannetega tutvudes. Parimates sekkumistes tööturule aitamise valdkonnas tehakse juba varajases etapis koostööd võimalike tulevaste tööandjatega töökohtade ja inimeste paremaks klapitamiseks. Kui inimene läheb täiendõppesse juba oma tulevastest tööülesannetest teadlikuna, on õppimine paremini eesmärgistatud ning tööandjal suurem huvi just see inimene palgata.
Eesti Avatud Ühiskonna instituudi uuringu järgi võib tööandja olla vanemaealise suhtes tõrjuva või ettevaatliku hoiakuga. Olgugi et ealise diskrimineerimise probleem vajab laiemat tähelepanu, võib vahendatud ja pikemaajalisem kontakt ning arutelu tööks sobiva täiendõppe või teiste teemade osas hoiakut leevendada ning tuua tähelepanu tööotsija tugevustele.
3. Positiivsete hoiakute ja toe vajadus
Eesti Tööjõu-uuringu andmetel võtab keskeas ja vanemas keskeas inimestel töö leidmine kauem aega. Saamata vastuste, pideva otsimise ja ebakindlusega võib olla psühholoogiliselt raske toime tulla ning see võib viia heitumiseni. Tööturuteenuste ekspertide sõnul vajab tööotsija nii tuge praktiliste töö leidmise oskuste kui ka julgustamise ja positiivse toe näol töö leidmise protsessi vältel ja veidi pärast seda. Sageli on enim tuge just teistest, samade väljakutsetega maadlevatest kaasteelistest või toetavast sõbrast või pereliikmest. Kui mureks on tervis või ligipääs töökohale, võib abi olla julgustavast tugiisikust.
4. Kauge töökoht ja ühiskond on probleemid
Tööotsijad ei ela vaid Tallinnas või töökoha kõrval. Maapiirkondades või kodust kaugemal töötades on oluliseks probleemiks transpordiühendus võimalike töökohtadega ning piirkonnas olevate töökohtade valik. Ka esmapilgul sage transpordiühendus ei pruugi õigel ajal tööle ja koju aidata, kui töökoht ka leidub. Mõnda aega tööturult eemal olnud ja kodus toimetanud inimesed võivad jääda kõrvale tööga seotud suhtlemisvõrgustikest ning tunda töö otsimise ees ebakindlust. Samal ajal on sotsiaalne aktiivsus ja vajalikkuse tunne, muuhulgas ka tööl, olulised heaolu mõjutavad tegurid. Seetõttu on oluline leida väikseid praktilisi viise, kuidas transpordiprobleemid lahendada ning töötada kohaliku kogukonnaga töösoovijate üles leidmise nimel.
5. Tervis ei ole takistus, vaid arvestamist vajav kaalutlus
Terviseprobleemid on üks vanemaealiste tööalase mitteaktiivsuse põhjuseid ning Eesti paistab Euroopas silma halvemate subjektiivsete tervisenäitajate poolest. Inimesi tööturule aidates on oluline terviseprobleemidest tulenevat eripära silmas pidada ja aidata tööandjatel teha vajalikud kohandused ning tööotsijal tugi tervise eest hoolitsemiseks ka töötades. Samas on oluline, et tööotsijad ja tema lähedased ei peaks tervist automaatselt takistuseks, kuna sobiv ja motiveeriv töö aitab sageli terviseprobleemide kõrval ellu positiivsust tuua ja on seotud pikaajaliselt parema tervisega.
