„Inimesed ei otsi selles olukorras enamasti abi. Näiteks pakutakse erinevate organisatsioonide toel ligemale 350-t sõltlaste raviks mõeldud voodikohta üle Eesti, aga ei saa öelda, et need kohad oleksid kõik hõivatud. Ikka on mõni vaba koht leida,“ rääkis sihtasutuse Avatud Lootuse Fond juhatuse liige Liis Borissenko.
Viimastel aastatel on koos vaimse tervise kriisi ja sõltuvushäirete sagenemisega kasvanud ka alkoholisurmade arv Tallinnas. Kui 2017. aastal hukkus alkoholimürgituse tagajärjel 151, 2018. aastal 124, 2019. aastal 141 ja 2020. aastal 146 inimest, siis 2021. aastal tõusis viinasurmade arv pealinnas peaaegu kolmandiku võrra, küündides 195 inimeseni.
„Alkoholi tarvitamisest tingitud haigustesse surnud inimeste arv on Tallinnas tõusnud,“ võttis kurva statistika kokku Tallinna sotsiaal- ja tervishoiuameti tervisesektori peaspetsialist Kadri Hunt. Ekspert lisas, et mehi sureb alkoholi tõttu naistest enam. Nii oli ka 2021. aastal hukkunute seas 143 meest ja 52 naist. Ehkki alkoholisurmade statistikas domineerivad mehed, siis kasvab aasta-aastalt ka mürgituse tagajärjel hukkuvate naiste hulk. Tombergi sõnul tekitab see kõik märkimisväärseid kulusid tervele ühiskonnale.
„Alkoholi liigtarvitamine toob kaasa suuri tervise- ja sotsiaalseid kahjusid nii liigtarvitajale endale, aga ka teda ümbritsevale ühiskonnale. Sealhulgas sõltlaste lähedastele,“ nentis Hunt.
Kasvanud on ka uimastite üledoosid
Tallinnas pole kasvanud mitte ainult alkoholisurmad, vaid üha sagedasemad on ka muude uimastitega seonduvad mürgitused ja üledoosid. Nii andis Tallinna kiirabi möödunud aastal enam kui seitsmesajale uimastitarbijale mürgituse vastast abi. Haiglasse suunati nende seast 215 inimest, kümnel korral konstanteeriti õnnetul kombel ka patsiendi surm. Võrdluseks – 2021. aastal anti pealinna kiirabi poolt abi tunduvalt väiksemale hulgale ehk vaid 403-le uimasteid tarbinud inimestele.
Samas on sellised traagilised hukkumised tegelikult igati ennetatavad, kusjuures nii sotsiaalametnikud kui vabatahtlikud abistajad panustavad õnnetusi ära hoidvasse tegevusse igapäevaselt.
„Õigel ajal ja mitmel tasandil läbi viidava sekkumisega on alkoholist ja teistest uimastitest tingitud surmad ning muud kahjud ennetatavad,“ rääkis Hunt. Kõnealuste eesmärkide täitmiseks ostab linn erinevaid teenuseid sisse paljudelt mittetulundusühingutelt ja organisatsioonidelt, kes erinevate sõltuvushäiretega inimestele abistavaid teenuseid pakuvad. Tänu sellele võimaldatakse nii alkoholi- kui muudele sõltlastele kõikvõimalikke teenuseid kahjustavatest käitumismustritest vabanemiseks. Paraku on selleks kõigeks vaja ka inimese enda initsiatiivi ja motivatsiooni abi otsimisel ja tervenemise teele asumisel.
„Alkoholismi ja teiste sõltuvuskäitumiste kasvu hakkasime nägema juba covidi-pandeemia alguses,“ rääkis sihtasutuse Avatud Lootuse Fond juhatuse liige Liis Borissenko. „Kõige selle põhjustena võib loetleda üha ebastabiilsemat elu, käimasolevate kriisidega kaasnevaid majanduslikke probleeme ja kõike säärast, mis inimesi nende igapäevaelus räsib.“
Sihtasutus Avatud Lootuse Fond saab linnalt ka toetust, et tegeleda kohalike elanike riskikäitumise vähendamisega ja sõltuvusnõustamise gruppide kokku kutsumisega. Lisaks teeb sihtasutus koostööd mitmete teiste vabatahtlike organisatsioonidega, kes samuti ühel või teisel viisil alkoholismi ja teiste uimastisõltuvuste vähendamisega tegelevad.
Sõltlased abi ei otsi
„Ka need organisatsioonid, kes tegelevad näiteks tasuta supi jagamise või abipakkide koostamisega, näevad, et abivajajate hulk on tublisti kasvanud,“ rääkis Borissenko. Samas möönis ta, et sõltlaste puhul on abi otsimine problemaatiline teema.
„Inimesed ei otsi selles olukorras enamasti abi,“ möönis Borissenko. „Näiteks pakutakse erinevate organisatsioonide toel ligemale 350-le sõltlasele raviks mõeldud voodikohta üle Eesti. Ei saa aga sellegipoolest öelda, et need kohad oleksid kõik hõivatud. Ikka on mõni vaba koht leida.“
Probleem on tema sõnul selles, et inimesed mõtlevad kuni viimase hetkeni, ka peale korduvaid läbikukkumisi sellele, kuidas oma jõududega väljapääsmatust sasipuntrast välja tulla.
„Kui ollakse juba kümme või viisteist aastat ise proovinud, siis tasuks ikkagi juba spetsialisti poole pöörduda. Näha on ju, et oma jõududega selle asjaga enam toime ei tulda,“ nentis Borissenko. Tihtipeale otsivad abi ka sõltlaste lähedased. Ka sellistel puhkudel tasub aga mõelda, kas pole varasemalt midagi valesti tehtud, kui peale aastaid kestnud sõltuvusprobleeme lähedase käitumises ikka veel mingit muutust ei toimu.
„Alati maksab spetsialistidega konsulteerida,“ rääkis Borissenko. Abisoovi korral võib minna näiteks sihtasutuse Avatud Lootuse Fond kodulehele ja sealt juba konkreetsetel kontaktidel ühendust võtta. Või siis tõstatada mure hoopis perearsti või -õe juures.
„Ka nemad saavad suunata tasuta psühhiaatri vastuvõtule ja teistesse vajalikesse kohtadesse, kust sõltlane oma käitumisprobleemile abi leiaks,“ kinnitas Borissenko.
Alkoholism ja uimastid tõusevad taas
Ka sotsiaalministeeriumist mööndakse, et alates 2019. aastast alates on alkoholi tarbimine ja sellest tingitud kahjustused Eesti ühiskonnas taas tõusuteel. Eelneva kümne aasta jooksul toimus meie riigis stabiilne alkoholi kogutarbimise vähenemine, peale kümnendi lõppu toimus ühiskonnas aga järsk pööre. Peale seda on alkoholi kogutarbimine ühiskonnas taas kasvama hakanud.
„2021. aastal jätkus alkoholist tingitud surmade arvu kasv,“ rääkis sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Brigitta Õunmaa. „Nii registreeriti tol aastal alkoholi tarvitamisest põhjustatud haiguste tõttu 695 surma, mida on 76 võrra rohkem kui aasta tagasi. See on viimase 13-e aasta kõrgeim näitaja ja võrreldav 2008. aasta surmade arvuga. Alkoholist tingitud surmad moodustavad kõikidest surmadest kokku lausa kümme protsenti.“
Tervise Arengu Instituudi (TAI) andmetel on alkoholist tingitud suremus 100 000 elaniku kohta kasvanud meestel alates 2018. aastast 11% aastas ja naistel alates 2017 aastast 13% aastas. Lisaks on alkoholi liigtarbimine riskitegur südamehaiguste, kasvajate, seedeelundite haiguste jt haiguste korral. 2021. aastal suri otseselt alkoholiga seotud haigustesse 695 inimest, so 80 inimest rohkem kui 2020. aastal. Liiklusõnnetuste, tuleõnnetuste, uppumiste, kukkumiste ja alajahtumiste tagajärjel kokku hukkus 127 joobes inimest, mis on 26 inimest rohkem kui eelmisel aastal.
„Kõige rohkem elusid kaotasime alkoholi tõttu tööealiste inimeste hulgas vanuses 45-64,“ rääkis Õunmaa. „Suurima tõusu tegi maksa alkoholtõvest tingitud surmade arv, küündides 394 inimeseni, kus noorim mees oli 28 aastane ja noorim naine 30-ne. Juhusliku mürgituse sai 118 inimest, kus noorim mees oli 27 aastane ja noorim naine 39 aastane. Alkoholi tarvitamisest tingitud psüühikahäirete tõttu suri 86 inimest.“
Alkoholism maksab ühiskonnale miljoneid
Alkoholiga seotud haiguste tõttu pöördus eri- ja perearsti poole 2021. aastal 8527 täisealist inimest, aasta varem aga 8467 kodanikku. Otseselt alkoholist põhjustatud haiguste ravimine läks 2021. aastal haigekassale maksma 6,8 miljonit eurot, aasta varem aga 6,2 miljonit eurot. Vägivalla toimepanijatest, sealhulgas lähisuhtevägivalla toimepanijatest olid joobes koguni seitsekümmend protsenti. Probleemiks on ka lapsevanema alkoholi tarvitamise mõju lapsele.
„2018. aastal läbi viidud uuringu järgi hindas veerand 13–15-aastastest oma vanema või vanemate alkoholitarvitamist probleemseks, tüdrukud pisut sagedamini kui poisid. 36%-i lastest soovis, et vanem lõpetaks alkoholi tarvitamise, 27% oli julgustanud vanemat alkoholi tarvitamisest loobuma ja 18% oli tahtnud peita alkoholipudeleid,“ rääkis Õunmaa. „28%-i oli kuulnud vanemaid tülitsemas, kui üks nendest oli purjus ja 20% oli ise tülitsenud purjus vanemaga. 2021. aastal eraldati perest 255 last. Suure osa eraldamiste põhjuseks on lapse hooletusse jätmine või väärkohtlemine, mis on tingitud lapsevanema sõltuvusprobleemidest.“
2017. aastal oli Harju maakonnas alkoholist põhjustatud surmade osakaal kõigist surmadest 3,3%, see oli 0,4 protsendipunkti suurem Eesti keskmisest näitajast (2,9%). Aastaks 2018 see näitaja langes 2,8%-ni, olles väiksem Eesti keskmisest, kusjuures keskmine näitas omakorda tõusutrendi (3,1%). Perioodil 2018-2020 tõusis alkoholist põhjustatud surmade osakaal nii Harju maakonnas (2020/3,5%) kui ka Eestis tervikuna (3,9%). 2021-ks aastaks langes näitaja kogu Eestis 0,2 protsendipunkti võrra.
