Viie kuriteo eest karistada saanud, mitmeid väärtegusid toime pannud inimene kaebas kohtusse valitsuse korralduse, millega ei antud talle Eesti kodakondsust erandina, kuid kohus kaebust ei rahuldanud.
2021. aasta septembris esitas ta Eesti kodakondsuse saamiseks naturalisatsiooni korras politsei- ja piirivalveametile taotluse. Tema kodakondsus on määratlemata ja tal pole õigust sünnijärgsele Eesti kodakondsusele. Menetluse käigus tuvastati, et kaebajat on tahtlikult toimepandud kuritegude eest korduvalt kriminaalkorras karistatud ja aastatel 2011–2021 on ta toime pannud üheksa väärtegu. PPA teatas taotlejale, et talle saab Eesti kodakondsuse anda üksnes erandina ning otsuse Eesti kodakondsuse andmise või sellest keeldumise kohta teeb valitsus. Mullu märtsis keeldus valitsus taotlejale kodakondsuse andmisest.
Valitsus on võtnud arvesse, et see inimene on toime pannud viis kuritegu, mis olid vargused, laskemoona ebaseaduslik hoidmine, ülekäigurajal jalakäijale sõidukiga otsa sõitmine, mille tagajärjel sai kannatanu raske tervisekahjustuse, sõiduki juhtimine alkoholijoobes ja karistuse täitmisest kõrvalehoidumine. Kuigi kaebaja karistatus korduvalt toimepandud kuritegude eest on kustunud, ei ole tema käitumine muutunud õiguskuulekaks: kaebaja on pärast kriminaalkaristuste ära kandmist jätkanud süütegude toimepanemist, teda on liiklusalaste väärtegude toimepanemise eest karistatud üheksal korral, neist kuuel korral on ta ületanud lubatud sõidukiirust, selgub kohtuasjast.
Kaebaja teatas, et tal on pikaajaline tööstaaž, ta on asutanud spordiklubi, teeb treeneritööd, tema spordiklubi liikmed osalevad nii linna-, maakonna- kui ka Eesti võistlustel ning võidavad auhindu. Kaebaja omandas kõrghariduse eesti keeles ning lõpetas Tartu ülikooli, ta seostab oma tulevikku ainult Eesti vabariigiga, selgub kohtuasjast.
Tänavu jaanuari lõpus jättis Tallinna halduskohus kaebuse vaadata uuesti läbi valitsuse korraldus millega keelduti kaebajale Eesti kodakondsuse andmisest, rahuldamata.
