Valgamaal eile hilisõhtul käivitatud otsing kahe eaka marjulise leidmiseks tõi varahommikuks edu, kui otsingumeeskond marjulised soost üles leidis.
Eile, 14. septembri õhtul peale kella 21 sai politsei teate, et Tõrva vallas läksid kaks meest hommikul Rubina sohu jõhvikale ning ei ole seni tagasi saabunud. „Mureliku lähedase sõnul suundusid kaks eakat meest punase sõiduautoga väidetavalt Helme-Nuia teed mööda marjule, kuid täpne metsa sisenemise koht oli teadmata,“ kirjeldas Lõuna prefektuuri operatiivjuht Ottomar Virk.
Tema sõnul alustasid politseinikud info laekudes otsinguga, kuhu kaasati ka koerajuht teenistuskoeraga ning raskelt läbitava maastiku tõttu ka kolleegid päästeametist. „Otsingud soisel ning keerulisel maastikul vältasid tunde, mille käigus kammiti läbi mitmeid kilomeetreid märgalasid ning ületati päästeametnike abil jõgesid. Paralleelselt kasutati eksinute asukoha tuvastamiseks nii telefonisidet, politsei sireene kui ka hõikumist. Varahommikul õnnestus meestega saada kontakt, nad kuulsid hõikumist ja politseisõiduki sireene ning otsingumeeskonnal õnnestus abivajajateni jõuda,“ selgitas operatiivjuht.
Mehed aidati soost välja ning kuna nad olid külmas ja niiskes soos viibinud pikki tunde, vaatasid meedikud nende terviseseisundi üle. „Mehed olid küll läbimärjad, ent arstiabi nad ei vajanud. Ühes saagiga aidati nad varahommikul tagasi koju,“ lisas Virk.
„Arvestades, kui kaua mehed soos olid viibinud ning kui jahedaks muutuvad juba õhtud ja ööd, on iga selline otsing äärmiselt aegkriitiline. Seda suurem on rõõm, kui otsingumeeskond jõuab viimaks abivajajateni ning nad on elu ja tervise juures,“ rõõmustas operatiivjuht. Ta lisas, et ka mehed ise olid siiralt rõõmsad kui ühtäkki pilkases pimeduses, kus polnud tunde ühtegi hingelist näinud, politseikoer nendeni jõudis ning kaugusest terve hulk taskulampe järku nende suunas liikuma hakkas.
Operatiivjuht nentis, et otsingu tegi keeruliseks raske maastik aga ka tõik, et polnud täpselt teada, kust teed mööda mehed sohu läksid. „Üksjagu keeruline oli ka abivajajatega kontakti saada, sest paralleelselt suhtlusele politseinikega püüdsid nad rääkida ka murelike lähedastega. „Õnneks pidas meeste telefoni aku sel korral vastu, kuid meelde tuletamist vajab siiski asjaolu, et eksides tuleb esimesel võimalusel hätta sattumisest teada anda ning siis oma sidevahendi akut säästa ning olla telefonitsi suhtluses ainiti otsijatega. Vastasel juhul võib risti-rästi kõneledes abi saabumine viibida ning mitmeid kõnesid tehes ka mobiiltelefoni aku tühjaks saada,“ rõhutas ta.
Ta lisas, et metsa minekut planeerides tuleks alati lähtuda põhimõttest ja eeldusest, et peate jääma sinna ööseks. „See aitab paremini hinnata, mida peaksite metsa kaasa võtma. Eksimise korral aitavad need võtted ja vahendid teid kiiremini leida. Abiks on seegi, kui lähedasele või naabrile sõna jätate, et kuhu plaanite minna ja mil tagasi tulla,“ toonitas ta.
„Sügisesel ajal metsas käies ei tohi alahinnata ka riietust, see olgu piisavalt soe aga samas ka erksavärviline, et hätta sattudes oleks appi tulnutel eksinut kergem märgata. Ja mõistagi olgu seene- marjakorvis kaasas täislaetud akuga mobiiltelefon,“ võttis operatiivjuht kokku metsas käimise reeglid.
