Verev lemmmalts kuulub nii Eestis kui Euroopa Liidus invasiivsete ehk looduslikku tasakaalu ohustavate võõrliikide nimekirja. Taim ohustab meie looduse mitmekesisust ning läbi selle ka haruldasi liike.
Verev lemmmalts (Impatiens glandulifera) on pärit Indiast ja Himaalajast, kuid kasvab hästi ka Eestis. Tegu on Euroopa ühe kõige invasiivsema taimeliigiga, mistõttu kuulub see kogu Euroopas hävitamisele.
Üheaastane taim on väga kiire levikuga ning võib kasvada kuni kolme meetri kõrguseks. Oma erakordselt ilusa välimuse, kõrge kasvu ja ilusate roosakas-lillade suurte õite tõttu on taim aianduses väga levinud. Paraku kasvab verev lemmmalts suurte ja tihedate kolooniatena, tõrjudes välja kõik teised liigid. Seega ei tohi seda liiki enam kasvatada ka koduaias.
Lisaks verev lemmmaltsale kasvavad Eestis veel looduslik liik õrn lemmmalts (kollase suure õie, õrna lehe ja varrega) ja võõrliik väikeseõiene lemmmalts (kollase pisikese õiega, väikest kasvu), kuid need ei moodusta kunagi suuri tihnikuid nagu verev lemmmalts.
Verev lemmmalts on väga vastupidav taimeliik, kuid kindlal tegutsemisel väga kergesti tõrjutav. Peamine, mida meeles pidada:
- taime juured on pindmised ja kergelt maast välja tulevad. Rohi hoolikalt välja kõik taimed. Vars kipub kergelt murduma, seega tõmba kindlasti välja ka juureosa. Kui võimalik, võib ala ka püsivalt niita, kuid siis tuleb seda hoida madalmurusena;
- ära viska rohitud taimi maha, sest need juurduvad uuesti. Riputa või viska nad kuhugi kuivama. Suure hulga taimede puhul pane kõik ühte suurde hunnikusse;
- liik kasvab, õitseb ja viljub kuni esimeste korralike öökülmadeni. Seega korda rohimist mitmel korral hooaja jooksul;
- ala rohides jälgi servi, et kindlasti leiaksid üles kõige äärmised. Nii ei toimu kasvukoha laienemist;
- kindlasti tuleb taimi rohida vähemalt 2 aastat, kuna nii kaua püsivad seemned mullas idanemisvõimelisena.
Tegemist on väga invasiivse võõrliigiga, mille leviala on Eestis viimase 13 aastaga tohutult suurenenud, seetõttu koostati ja kinnitati 2018. aastal vereva lemmmaltsa ohjamiskava.
Sarnast riikliku tõrje tellimist, nagu on karuputke võõrliikide puhul, praegu vereva lemmmaltsa ohjamiskava ette ei näe. Pigem on vajalik avalikkuse ja maaomanike teadlikkuse suurendamine ning erinevate koostöövormide kaudu tõrje teostamine. Praegu tehakse tõrjet Eestimaa Looduse Fondi talgutel (Karula rahvuspargis), koostöös kohalike omavalitsuste ning kriminaalhooldusosakondadega üldkasuliku töö käigus (Kohila, Pärnu, Viljandi) ja Keskkonnaameti katserohimiste näol.
Ootame väga maaomanike ja kohalike elanike ning ettevõtete initsiatiivi, et pidurdada vereva lemmmaltsa levikut Eestis! Teata Keskkonnaametile vereva lemmmaltsa kasvukohast e-postile: info@keskkonnaamet.ee
Foto: Maria Rätsep
