Venemaal on piisavalt relvi, et pidada Ukraina sõda veel kaks aastat – isegi ilma teise riigi toetuseta, teatas Leedu sõjaväeluure täna.
„Venemaa kogus külma sõja pikkade aastate jooksul relvi ja varustust,” ütles sõjaväeluure juht Elegijus Paulavicius ja lisas: „Arvame, et (selle) ressurssidest jätkub veel kaheks aastaks sama intensiivsusega sõjaks kui praegu.”
Venemaa reservides on hoiul suur hulk relvi, mis võimaldab neil „tekitada tohutut kahju ja suurendada taastamiskulusid,” märkis ta.
Paulavicius märkis, et hinnang tehti arvestusega, et ükski välisriik ei anna Moskvale sõjalist abi, vahendab Daily Mail.
Venemaa relvastust võib aga jätkuda isegi kauemaks kui hinnanguliselt kaks aastat, sest juba on kardetud, et Hiina tarnib Venemaale droone pärast seda, kui Saksa ajakiri Der Spiegel teatas veebruaris, et Venemaa peab läbirääkimisi Hiina tootjaga 100 prototüübi ZT-180 ostmiseks, mis tarnitakse aprilliks.
Teadaolevalt Iraani droonidega Shahed 136 sarnaste droonide ZT-180 müük, mida Venemaa kasutas Ukrainas ja mis Venemaal väidetavalt peagi otsa saab, tähistab sõjas olulist pööret.
Valge Maja väidete kohaselt tarnib Põhja-Korea Venemaale ka suurtükimürske, et toetada sissetungi Ukrainasse.
Venemaa tulistas neljapäeval välja tohutu hulga rakette üle Ukraina, kui inimesed magasid, tappes vähemalt üheksa tsiviilisikut ja rünnates pealinna Kiievit muu hulgas kuue hüperhelikiirusega tiibraketiga Kinžal, mis on üks Moskva väärtuslikumaid relvi.
Massilöögid rindest kaugel asuvatele sihtmärkidele olid esimene selline laine alates veebruari keskpaigast ja katkestasid pikima vaikuse pärast seda, kui Moskva viis kuud tagasi Ukraina tsiviiltaristu vastu õhukampaaniat alustas.
Samuti lülitus korraks võrgust välja Euroopa suurim tuumaelektrijaam.
„Okupandid suudavad terroriseerida ainult tsiviilelanikke. See on kõik, mida nad teha suudavad. Kuid see ei aita neid. Nad ei väldi vastutust kõige eest, mida nad on teinud,” ütles Ukraina president Volodõmõr Zelenski, kirjeldades lööke, mis tabasid taristut ja elumaju kümnes oblastis.
Venemaa kaitseministeerium teatas, et andis eelmisel nädalal toimunud piiriülese diversiooni eest kättemaksuks „massiivse vastulöögi”.
Ministeerium väitis, et tabas kõiki kavandatud sihtmärke, hävitades droonibaase, rikkudes raudteid ja kahjustades relvi tootvaid ja remontivaid rajatisi.
Ukraina lääneosas Lvivi oblastis asuva Zolotšivi küla elanikud kandsid mustas kilekotis surnukeha raketi poolt täielikult purustatud telliskivimaja rusude juures.
Oksana Ostapenko ütles, et maja kuulus tema õele Halõnale, kelle surnukeha oli koos kahe teise pereliikmega endiselt rusude all.
„Nad pole neid ikka veel leidnud. Lootsime, et nad on elus. Kuid nad pole elus,” ütles ta.
Ukraina keskosas asuvas Dnipropetrovski oblastis hukkus rakettide tõttu veel üks tsiviilisik. Eraldi teatati kolme tsiviilisiku tapmisest Hersonis suurtükiväe poolt.
Moskva andmetel on selliste rünnakute eesmärk vähendada Ukraina võitlusvõimet. Kiievi sõnul pole õhurünnakutel sõjalist eesmärki ning nende eesmärk on kahjustada ja hirmutada tsiviilisikuid, mis on sõjakuritegu.
Pealinnas Kiievis oli öö läbi seitse tundi kestnud häireseisund Venemaa viis kuud väldanud õhurünnakute kampaania pikim.
Moskva kinnitas, et kasutas neljapäevases rünnakus hüperhelikiirusega rakette Kinžal – vene keeles pistoda. Ukraina ametnikud ütlesid, et see oli esimene kord, kui rünnakus kasutati nii paljusid relvi, mida Ukrainal pole võimalik alla tulistada.
