Monday , 16 September 2024
Ukraina

Venemaa Sõjategevuse Ukrainas Hinnang Eesti Elanikkonna Seas

Eestis elavate muust rahvusest, peamiselt venekeelsetest elanikest, hinnangud Venemaa sõjategevusele Ukrainas on selgelt negatiivsed: 60% neist mõistab selle hukka, 11% toetab seda ja 29% ei soovinud või ei osanud oma seisukohta avaldada.

Eestlaste hulgas on Venemaa sõjategevuse hukka mõistvate inimeste osakaal muljetavaldav – 95%. Venemaa sõjategevust Ukrainas toetas 2% eestlastest vastajatest ja 3% ei osanud oma seisukohta selles küsimuses väljendada. Need tulemused pärinevad Turu-uuringute AS-i detsembrikuus läbiviidud küsitlusest, mille tellis riigikantselei.

Kogu elanikkonna arvestuses on Venemaa sõjategevuse hukka mõistvate inimeste osakaal 84%, samas kui toetajaid on 5%. Need numbrid pole viimase aasta jooksul märkimisväärselt muutunud, sealhulgas ka eestlaste ja muust rahvusest vastajate seas.

Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmise toetus on üldiselt 63% kõigi vastajate seas, samas kui vastuolijaid on 30% ja 7% ei osanud seisukohta võtta. Võrreldes eelneva aastaga on sõjapõgenike vastuvõtmise pooldajate arv langenud. Detsembris 2022 oli 73% Eesti elanikest sõjapõgenike vastuvõtmise poolt ja vastuolijaid oli 21%.

Eestlastest toetab Ukraina sõjapõgenike vastuvõtmist 72% ja on selle vastu 24%, samas kui muust rahvusest vastajate seas on vastavalt toetajate ja vastuolijate osakaalud 46% ja 42%.

60% kõigist vastajatest leiab, et Ukrainat tuleb jätkuvalt sõjaliselt toetada, samas kui vastu on 18%, neutraalseks jääb 15% ja 6% ei oska oma arvamust avaldada.

74% toetab Ukrainale humanitaarabi pakkumist, vastu on 22%. Eestlastest on 83% humanitaarabi pakkumise poolt ja muust rahvusest vastajate seas on vastavalt 56%.

Eesti panustamist Ukraina taasülesehitamisse pärast sõda peab õigeks 60% vastajatest, samas kui 33% on selle vastu.

Küsitluses uuriti ka kuuluvustunnet Eesti ühiskonda. Kogu elanikkonnast 85% tunneb, et nad kuuluvad Eesti ühiskonda, eestlaste hulgas on see näitaja 92% ja muust rahvusest vastajate seas 73%.

Eesti kuulumist NATO-sse toetab 77% vastajatest, sealhulgas 92% eestlastest ja 48% muust rahvusest vastajatest.

Euroopa Liitu kuulumist toetab samuti 77% vastajatest, eestlaste seas on toetajaid 82% ja muust rahvusest vastajate seas 68%.

Info hankimise peamisteks allikateks peetakse uudisteportaale, mida nimetas oluliseks 58% vastajatest, järgnevad eestikeelsed telekanalid 48% ja sotsiaalmeedia 36%. Raadiot peetakse info hankimisel oluliseks 31%, suhtlust sõprade ja sugulastega 23%, välismaiseid meediakanaleid 18% ning üleriigilisi päeva- ja nädalalehti 13%.

Sotsiaalmeedia platvormidest on kõige olulisemaks infoallikaks Facebook 67% vastajate seas, järgnevad Youtube 52%, Instagram 30%, Telegram 27%, Tiktok 17% ja Twitter/X 10%.

Küsitlus viidi läbi Turu-uuringute AS-i poolt riigikantselei tellimusel 6. – 12. detsembril ning sellele vastas 1252 inimest vanuses 15+.

Vaata ka:

pound euro exchange rate brexit news dollar gbp latest 899653

Üks tähemärk saab septembrikuus suure summa raha.

Planeetidel on meile ilusaid üllatusi varuks selle aasta septembrikuuks. Mõned tähemärgid leiavad sellel kuul armastuse,

aFEP 4102

Hussar ja Mihkelson rääkisid Serbia välisministriga Ukraina toetamise tähtsusest

Riigikogu esimees Lauri Hussar ja väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson arutasid täna Serbia välisministri Marko Ðjurićiga