Venemaa president Vladimir Putin teatas esmaspäeva õhtul, et Venemaa tunnustas Ida-Ukraina separatistlikke nn Donetski ja Luganski rahvavabariike iseseisvana. Veidi hiljem allkirjastas Putin korralduse alustada seal “rahuvalve missiooni”.
Putin ütles telepöördumises, et nn rahvavabariike tuleks tunnustada nii kiiresti kui võimalik ning kutsus üles parlamenti tema otsust kiiresti toetama.
Hilisõhtul allkirjastas Putin korralduse nn Donetski ja Luganski rahvavabariikide toetamiseks Venemaa relvajõududega. Venemaa nimetas neid vägesid rahuvalvajateks.
Mõni tund pärast Putini avaldust teatasid pealtnägijad juba tankide liikumisest Ida-Ukraina separatistlikus piirkonnas Donetski linnas. Reutersi ajakirjanik ütles, et nägi umbes viit tanki linna servas ning veel kahte mujal linnas. Tankide päritolule viitavaid sümboleid tema sõnul näha polnud.
Föderatsiooninõukogu rahvusvaheliste suhete komitee aseesimees Andrei Klimov ütles Tassi vahendusel, et Venemaa tunnustab rahvavabariike praegu kehtivates de facto piirides. Ta lisas, et föderatsiooninõukogu arutab nn rahvavabariikidega sõlmitud sõprus- ja koostöölepingute ratifitseerimise küsimust teisipäeval.
Vene riigitelevisioon näitas, kuidas Putin allkirjastas dekreedi nn Donetski ja Luganski rahvavabariikide tunnustamise kohta. Samuti allkirjastas Putin separatistlike rahvavabariikidega koostöö ja sõpruse kokkulepped. Nn rahvavabariikide liidrid olid Moskvas allkirjastamisel ka kohal.
Putin rääkis telepöördumise alguses pikalt ajaloost ja ütles, et kaasaegse Ukraina lõi Nõukogude Venemaa. Lisaks nimetas ta Ida-Ukrainat ajalooliselt Venemaa maaks ja ütles, et Ukraina on Venemaa ajaloo lahutamatu osa.
Putin kritiseeris Nõukogude Venemaa liidrit Vladimir Leninit, öeldes, et ta on Ukraina autor ja arhitekt ning pani Venemaa ebasoodsasse olukorda. Ta ütles ka, et Nõukogude Liidu lagunemine 1991. aastal oli Venemaa röövimine. Varem on ta öelnud, et Nõukogude Liidu lagunemine oli geopoliitiline katastroof.
Venemaa presidendi sõnul ei ole Ukrainal kunagi olnud tõelise riikluse traditsiooni.
Ta kritiseeris ka Ukraina juhtkonda, öeldes, et see on “nakatunud natsionalismi ja korruptsiooni viirusega”. Tema sõnul sõltub Ukraina teistest riikidest nagu USA, kuna pole suutnud ise stabiilset riiklust saavutada.
Putini väitel on Ukraina USA nukurežiimiga koloonia. Ta lisas, et lääne luureteenistused aitavad Ukrainal panna toime kuritegusid.
Putini sõnul kavatseb Ukraina luua oma tuumarelvi ning seda võib tema väitel tõlgendada kui ettevalmistust Venemaa ründamiseks.
President rääkis, et Ukraina on viimastel kuudel läänelt saadud relvadest üleujutatud ning et NATO instruktorid on pidevalt Ukrainas sõjalistel õppustel kohal.
Putini hinnangul on USA ja NATO muutnud Ukraina sõjatandriks. Tema sõnul luuravad USA droonid pidevalt Venemaa järele ning NATO kavatseb saata oma sõjaväelased Ukrainasse. Ta lisas, et NATO treeningkeskusi Ukrainas võib pidada NATO sõjaväebaasideks.
Putin kordas oma varasemat väidet, et Ukraina liitumine NATO-ga on Venemaa julgeolekule otsene oht. Tema väitel oli NATO Venemaale lubanud, et allianss ei laiene, kuid juhtus vastupidine. Tema hinnangul on Ukraina liitumine NATO-ga juba ära otsustatud.
Putin ütles ka, et Venemaa toetab alati diplomaatilist teed probleemide lahendamiseks. Venemaa esitatud julgeolekunõudmised lükkas lääs Putini sõnul tagasi.
Putin süüdistas Ukrainat Donbassi tsiviilelanike pommitamises. Krimmi kohta kordas Putin, et Krimm tahtis ise saada Venemaa osaks.
Nn rahvavabariikide tunnustamise eel
Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu kutsus esmaspäeval julgeolekunõukogu kohtumisel president Vladimir Putiniga toetama Ukraina kahe isehakanud vabariigi iseseisvust. Kõik julgeolekunõukogu kohtumisel osalenud ütlesid, et toetavad seda.
Esmaspäeval esitasid isehakanud nn Donetski ja Luganski rahvavabariikide juhid Putinile palve nende iseseisvust tunnustada.
Putin ütles päeval, et Venemaa kaalub nn rahvavabariikide tunnustamist, mitte ei annekteeri ja liida neid ametlikult Venemaa külge.
Välisluureteenistuse (SVR) juht Sergei Narõškin rääkis kohtumisel, et lääneriikide süüdistused, justkui plaanib Venemaa Ukrainat rünnata, on USA välisministeeriumis välja mõeldud sõjapropaganda.
Narõškini väitel on nende süüdistuste eesmärk provotseerida Ukrainat sõjategevusele.
SVR-i juht sõnas ka, et Venemaa peaks andma lääne partneritele viimase võimaluse sundimaks Ukrainat rahuprotsessi järgima.
Vene julgeolekunõukogu sekretär Nikolai Patrušev ütles kohtumisel Putinile, et lääs töötab Venemaa lagunemise nimel.
Tema hinnangul tasub Venemaal läänest ainsana kõnelusi pidada USA-ga. “Me peame pidama kõnelusi USA-ga, teised teevad seda, mida USA ütleb,” sõnas Patrušev.
Kui Putin otsustab isehakanud nn rahvavabariike tunnustada, siis avab see Moskva jaoks võimaluse saata avalikult üksused nii Donetski kui ka Luganski regiooni nende kaitseks.
“Kui täna, homme või ülehomme otsustavad Vene võimud tunnustada terroristlikke rühmi, nn vabariike, siis rikuvad nad otseselt Ukraina territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust ning üldisemat rahvusvahelist õigust. See tähendab, et see on eelmäng võimalikule invasioonile, saates kohale niinimetatud rahusõdurid või kuidas nad neid nimetavadki,” kommenteeris Ukraina kaitseminister Oleksii Reznikov.
Ukraina välisminister Dmõtro Kuleba kirjutas Twitteris, et kogu maailm mõistab nn rahvavabariikide tunnustamise tagajärgi ning just nüüd tuleks keskenduda pingete leevendamisele.
“Mitte üksnes Ukraina, vaid kogu maailm jälgib nüüd Venemaa tegevust seoses nn Luganski ja Donetski rahvavabariikide tunnustamisega. Kõik mõistavad tagajärgi. Siin on palju emotsioone, kuid just nüüd peaksime me kõik rahulikult keskenduma deeskalatsioonile. Muud teed ei ole,” kirjutas ta.
Ukraina president Volodõmõr Zelenski kutsus Venemaa julgeolekunõukogu avalduste järel kokku riikliku julgeoleku- ja kaitsenõukogu.
Samuti pidas ta kiired kõnelused Prantsusmaa presidendi Emmanuel Macroni ja Saksamaa kantsleri Olaf Scholziga.
Kaja Kallas: nn rahvavabariikide tunnustamisele peavad järgnema sanktsioonid
Peaminister Kaja Kallas ütles esmaspäeva õhtul, et kui Venemaa tunnustab nn Donetski ja Luganski rahvavabariike, siis peab Euroopa Liit reageerima sellele sanktsioonidega.
“Niinimetatud rahvavabariikide tunnustamine oleks ränk rünnak Ukraina iseseisvuse ja territoriaalse terviklikkuse vastu. See nõuab selget rahvusvahelist hukkamõistu ja reaktsiooni. Kavatsen suhelda sel teemal ka Euroopa juhtidega,” ütles Kallas.
“Kremli otsus oleks Minski kokkulepete ja rahvusvahelise õiguse jäme rikkumine. Samuti loob see ettekäände laiemaks agressiooniks Ukraina vastu. Minski lepingute osapoolena võttis Venemaa selge ja otsese kohustuse töötada konflikti rahumeelse lahenduse leidmise nimel. Kutsun Venemaad täitma endale võetud kohustusi, järgima rahvusvahelist õigust ning pöörduma viivitamatult tagasi Normandia formaadi ja dialoogi juurde,” lisas ta.
Eesti välisministeerium märkis enne Putini teadet, et nn Donetski ja Luganski rahvavabariikide tunnustamine on rahvusvahelise õiguse ning Ukraina suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse sügav rikkumine.
Välisministeerium kutsus samuti Euroopa Liitu üles kiiresti Venemaale sanktsioone kehtestama.
“Venemaa presidendi Vladimir Putini täna tehtud otsus tunnustada Ida-Ukraina separatistlikke nn rahvavabariike Donetskis ja Luganskis on äärmiselt ränk rahvusvahelise õiguse rikkumine. See on ka selge Minski rahulepete tingimuste rikkumine ja lõpetab lepingu ühepoolselt. Arutame eskalatsiooni kohe oma liitlaste ja partneritega ning meie seisukoht on, et Venemaa tegevusele tuleb anda viivitamatult rahvusvaheline hinnang ja rakendada sanktsioonid,” ütles välisminister Liimets.
Euroopa Liidu välispoliitika esindaja Josep Borrell ütles varem, et kui Venemaa otsustab nn rahvavabariike tunnustada, siis järgnevad sellele sanktsioonid.
“Kui tuleb annekteerimine, siis tulevad sanktsioonid. Ja kui tuleb tunnustamine, siis ma panen sanktsioonid lauale ja ministrid otsustavad,” ütles Borrell varem.
Allikas. Err.ee
