Vene siseinfo kohaselt paiskab president Vladimir Putin Ukrainasse veel 500 000 võitlejat ning kaovad mitmed soodustused nagu see, et sõjaväest pääseb ära 3 lapsega.
Vene parlament tahab anda võimudele vabamad käed värbamiste korraldamiseks. Ühe ettepaneku kohaselt konfiskeerib riik vara neilt, kes on mobilisatsiooni eest välismaale põgenenud, vahendab Daily Mail.
Praeguse seisuga on Venemaalt põgenenud sajad tuhanded inimesed, et neid ei saaks sõtta värvata.
Vene siseinfo kohaselt värvatakse üha rohkem inimesi, et tegeleda mobilisatsiooni läbiviimisega. Mõnedel riigiametnikel on tühistatud nende puhkused, vahendab Telegraph.
Venemaal liiguvad kuuldused ka riigis sõjaseisukorra kehtestamisest. Kreml on need väited ümber lükanud. Samas ütles Putin hiljuti Peterburi relvatehast külastades, et sealsed töötajad vabastatakse mobilisatsioonist.
Uus mobilisatsioon pikendab veelgi sõda, mis algul arvati kestvat lühikest aega. Asjatundjate arvates võib pärast uut mobilisatsiooni kesta sõda Ukrainas veel aastaid. Samas võib see anda ka tagasilöögi, kui rindel sureb palju inimesi.
Pärast Lääne teateid uute relvasaadetiste kohta Ukrainale on Venemaa käinud taas välja võimaluse tuumarelva kasutamise kohta. Vene parlamendi Duuma esimees Vjatšeslav Volodin hoiatas, et USA ja NATO abi Ukrainale kutsub esile „väga koleda” sõja ja globaalse katastroofi.
Volodin hoiatas sotsiaalmeedia kanalis Telegram: „Kui Washington ja NATO riigid tarnivad relvi, mida kasutatakse rahumeelsete linnade ründamiseks ja meie territooriumide hõivamiseks, nagu nad ähvardavad, viib see vastumeetmeteni, kasutades võimsamaid relvi.”
„Argumendid, et tuumariigid pole varem kohalikes konfliktides massihävitusrelvi kasutanud, enam ei kehti,” märkis Volodin.
„Sest need riigid ei seisnud silmitsi olukorraga, kus oleks olnud oht nende kodanike julgeolekule ja riigi territoriaalsele terviklikkusele.”
Lääneliitlased lubasid käesoleval nädalal Ukrainale miljardite dollarite väärtuses relvi.
Siiski ei õnnestunud neil veenda Saksamaad tühistama vetoõigust oma Leopard 2 lahingutankide saatmiele, mis on paljudel NATO riikidel olemas, kuid mille üleandmine Ukrainale nõuab Berliini heakskiitu.
Alates eelmise aasta 24. veebruari sissetungist, mille eesmärk on kaitsta end agressiivse lääne eest, on Venemaa võtnud oma kontrolli alla osad Ukrainast ja on öelnud, et ei tagasta neid kunagi.
Kiiev on aga öelnud, et Ukraina territoriaalse terviklikkuse taastamine ei ole läbirääkimiste teema.
Volodini kommentaarid järgnesid Venemaa endise peaministri ja presidendi Dmitri Medvedevi sarnasele ähvardusele. Nii Volodin kui Medvedjev on Vene julgeolekunõukogu liikmed.
Allikas. Eestinen.fi
