Varem tühjale alale on hetkega kerkinud kolm suurt hoonet. Neid kasutab Vene Arktika brigaad.
Koht on Alakurti garnison, mis asub vaid 50 kilomeetri kaugusel Soome piirist Salla juures, vahendab Yle.
Yle saadud satelliidipildid näitavad, et Venemaa on ehitanud uue halli ka Petroskoi suure tehnikalao piirkonda.
Muudatustest pole varem avalikult teatatud.
Ehitusprojektid on esimene konkreetne märk sellest, et Venemaa on hakanud taas investeerima oma sõjalistesse baasidesse Soome lähedal. Piirilähedasi garnisone pole aastaid arendatud.
Seni on Venemaa oma Ukraina agressioonisõjas kasutanud peamiselt Soome piiri lähedal paiknenud vägesid. Yle paljastas 2022. aasta suvel, et Alakurtist oli sõtta lahkunud terve lahinguüksus.
Yle on üle vaadanud mitu selle suve satelliidipilti baasist. Need näitavad, et hooned püstitati vundamendist harja kõrguseni ühe päevaga. Esimene hoone kerkis 9. juulil ja teine 28. juulil.
Viimasel satelliidipildil on näha kolmas sarnane hoone. See püstitati 11. augustil, seegi ühe päevaga.
Kiire ehitustempo räägib uuest ehitusviisist. Kerge metallkarkassi kohale on nööritud tugev plastifitseeritud kangast katus, vahendab Yle Venemaale spetsialiseerunud sõjaväeekspert.
See on esimene kord, kui seda tehnoloogiat on väidetavalt põhjapiirkonnas kasutatud. Ilmselt talub materjal tugevat pakast, ütleb Marko Eklund.
Erumajor Eklund on töötanud Soome sõjaväeluures ja jälginud Venemaa relvajõude üle 20 aasta.
Venemaa on sama ehitusmeetodit kasutanud juba 2010ndatel aastatel, kui rajas Ukraina piirile kiiresti uued garnisonid.
Eklundi hinnangul on Alakurti uued hooned veidi üle saja meetri pikad ja umbes 25 meetri laiused ehk nende pindala on umbes 2500 ruutmeetrit.
Eklundi sõnul mahub ühte angaari ühe pataljoni jagu lahingumasinad, mis antud juhul tähendab umbes 40 soomustransportööri MT-LB.
Alakurti satelliidipiltidel on uute hoonete kõrval näha ristküliku kujulisi alasid, mis on ilmselt hoonete vundamendiks. Need on aga olnud seal vähemalt 2017. aastast.
Eklundi sõnul on tegemist kunagi pooleli jäänud ehitusprojektiga, mis on Venemaal väga levinud. Tõenäoliselt on piirkonda kavandatud traditsioonilised laod, mille uus laotehnoloogia on muutnud tarbetuks.
Uus mudel on oluliselt soodsam lahendus võrreldes traditsioonilise plekist ja betoonist koosneva halliga, hindab Eklund.
Venemaa on paigutanud Alakurti baasi umbes 2000 sõdurit, kellest vähemalt kolmandik või isegi pooled on saadetud võitlema Ukrainasse. Garnisonis tegutseb 80. Arktika motoriseeritud jalaväebrigaad.
Brigaad on koolitatud tegutsema arktilise piirkonna pimeduses ja külmas. Selle käsutuses on soomustransportööre, kuid mitte näiteks lahingutanke.
Uutesse hoonetesse mahub vaid osa baasi tehnikast, mis praegu on valdavalt lageda taeva all.
Kui aga otsustataks vägesid regioonis suurendada – nagu Venemaa juhtkond on väitnud Soome NATO liikmelisuse tõttu – kerkiks vajadusel väga kiiresti uusi hooneid.
Alakurti sõdurid on Ukrainas kandnud kaotusi. Juunis ründas Ukraina rinde lähedal asuvat brigaadi komandopunkti, kuid rünnakuga tekitatud kahjudest pole täpsemalt räägitud.
Yle leidis satelliidipiltidelt ka teise suure ehitusplatsi Petroskois asuvas depoo juures. Tegemist on Venemaa suurima vägede koondumisega Soome piiri lähedal.
Tõenäoliselt kasutatakse Petroskoi halli sõjatehnika hoolduseks.
Eklundi hinnangul on tehnikalao kõige olulisem ülesanne hetkel renoveerida ja varustust Ukraina sõtta tarnida.
Petroskois hoitakse palju soomustransportööre, tanke ja suurtükke. Depoo võiks varustada vähemalt ühe 4000-liikmelise motoriseeritud brigaadi.
Petroskois asuv tehnika on väga vana, seega garantiid nende seisukorra kohta pole. See on kokku pandud piirkonna üksustest, mis kaotati 1990ndatel aastatel pärast Nõukogude Liidu lagunemist.
Kuna sõda jätkub ja Venemaa on kaotanud palju uuemat tehnikat, on Venemaa pidanud kasutama ka vana tehnikat.
Eklund on satelliidipiltide põhjal välja arvutanud, et suurtükiväerelvade arv Petroskoi depoos on alates Ukraina agressioonisõja algusest pidevalt vähenenud. Alates 2022. aasta kevadest on piirkonnas kadunud kümmekond patareid, enamik tänavu.
Kuna igas hoiupatareis oli 12–18 kahurit, on Petroskoist sõtta viidud juba tublisti üle saja kahuri, arvutab Eklund. Osa kahureid liiguvad ise ja osa on järelveetavad.
Venemaa on korduvalt ähvardanud vastata Soome ja Rootsi NATO liikmelisusele.
Eelmise, 2022. aasta detsembris ütles Venemaa kaitseminister Sergei Šoigu, et Venemaa plaanib tugevdada oma relvajõude Soome piiri lähedal. Eelmisel kuul kordas ta sama asja uuesti.
Siiani pole abivägede kohta märke olnud.
Kas hoonete ehitamine võib olla seotud sellega, et Venemaa liigub järk-järgult kavatsustelt tegudele?
Sõjateaduste dotsent Ilmari Käihkö ei näe kohest ohtu.
Venemaal pole siia idapiirile midagi panna. Pigem kasutatakse idapiiri varustust mujal ja Ukraina on sihtkoht number üks, räägib Käihkö Yle-le telefoniintervjuus.
Käihkö sõnul pole Venemaal nii kaua mehi ja tehnikat piisavalt, et viia ellu Šoigu plaane tugevdada vägesid Soome vastu, kuni sõda Ukrainas jätkub sama ägedalt kui praegu.
Šoigu ähvardused on ähvardused, tõdeb Käihkö.
Yle saatis Käihköle satelliidipildid Venemaa uutest hoonetest Alakurtis ja Petroskois.
Käihkö hinnangul on tõenäoline, et neid halle hakatakse kasutama Ukraina sõja varustuse uuendamiseks ja need pole Soome julgeoleku seisukohalt olulised.
Vähemalt [Soome] ei pea selle teabe alusel koheselt mingeid meetmeid kasutusele võtma, ütleb Käihkö.
Samuti on Käihkö hinnangul Soome sõjaväeluure piiri lähedal asuvate Venemaa sõjaväeobjektide muutustega hästi kursis.
