Venemaa on laiendamas oluliselt sõjategevust, kuna suurendatakse tuumarelvastuse võimekust ja suurendatakse relvajõudude isikkoosseisu 1,5 miljoni peale. Nüüd kardetakse, et Ukrainast alanud sõda laieneb palju ulatuslikumaks konfliktiks.
Vene president Vladimir Putin hoiatas, et Kreml investeerib kõik mis vajalik oma tuumaarsenali suurendamiseks, ja lubas, et palju poleemikat tekitanud hüperhelikiirusega tiibraketid Tsirkon on vägede käsutuses mõne nädala jooksul, vahendab Daily Mail.
Venemaa läänepiiril moodustatakse uued sõjaväeüksused, et nuhelda Soomet ja Rootsit, kes üritavad Kremli agressiooni ajal NATO-ga liituda.
Lääne liidrid on nüüd hirmul, et pärast suhteliselt rahulikku perioodi ja Ukraina edusamme kasvab Euroopas tuumasõja oht, mis laieneb NATO riikidesse.
Ajal, mil Ukraina president Volodõmõr Zelenski on lendamas Washingtoni DC-sse, et kohtuda USA ametivenna Joe Bideniga, on õhus võimalus, et Ukrainast alguse saanud sõda laieneb Kolmandaks maailmasõjaks.
Eeldatakse, et USA teatab Kiievile uuest tohutust sõjalisest toetuspaketist, mida on Kreml oma ambitsioonikate kulukohustustega ennetanud.
Putin tegi täna Moskvas kaitseväe juhtidele peetud kõnes rea harvaesinevaid ja avameelseid mööndusi oma ebaõnnestunud sissetungi kohta, mööndes, et mobilisatsiooniga on probleeme, ja tunnistades ebamäärast „kriitikat” tema sõjalise strateegia suhtes.
Kuid oma sõjaõnne ümberpööramiseks kulutab president sõjaväele „niipalju kui kulub”, „parandab tuumatriaadi lahinguvalmidust” ja suurendab vägede arvu 1,15 miljonilt 1,5 miljonile.
Ta ütles, et riigi sõjavägi peaks Ukrainas omandatud kogemustest õppima ja moderniseeruma ning erilist rõhku pöörama tema riigi tuumajõudude arendamisele, mida ta kirjeldas kui „Venemaa suveräänsuse peamist tagatist”.
Kaitseminister Sergei Šoigu teatas ka plaanidest moodustada Venemaa lääneosas uued sõjaväeüksused olukorras, kus Kremli juhid valmistuvad kümnendat kuud vältava sõja uueks etapiks.
Tuumavõimekusega tipptasemel rakettidel Tsirkon, mis liiguvad kiirusega ligi 11 250 kilomeetrit tunnis, ei ole maailmas vastast, väitis Putin, kuigi tema vägesid on sõjas siiani kimbutanud tagasilöögid.
Putin lubas täna: „Meil pole rahastamispiiranguid. Riik ja valitsus pakuvad kõike, mida armee nõuab.”
Putin tunnistas ka, et tema poolt septembris algatatud 300 000 reservväelase kutsumine sõjaväkke ei läinud libedalt.
„Läbi viidud osaline mobilisatsioon tõi esile teatud probleemid, nagu kõik hästi teavad, millega tuleks kiiresti tegeleda,” ütles ta.
Mobilisatsioon pälvis tugevat kriitikat isegi Kremli liitlastelt, sest selgus, et sõjaväekomissariaadid värbasid palju füüsiliselt sobimatuid või liiga vanu mehi ning uutel värvatutel puudus elementaarne varustus nagu magamiskotid ja talveriided.
Seejärel teatas Šoigu plaanist suurendada Venemaa sõjaväelaste arvu 1,5 miljonini, kaasates 695 000 vabatahtlikku lepingulist sõdurit. Millal suurenenud tugevus saavutatakse, ta ei öelnud.
Putin viitas ka teistele täpsustamata probleemidele sõjaväes ja ütles, et konstruktiivset kriitikat tuleks tähele panna.
„Palun kaitseministeeriumil olla tähelepanelik kõigi tsiviilalgatuste suhtes, sealhulgas kriitikaga arvestamise ja korrektse, õigeaegse reageerimise suhtes,” ütles ta.
„On selge, et probleeme nägevate inimeste reaktsioon – ja selliste suurte ja keerukate asjadega on alati probleeme – võib olla emotsionaalne, kuid me peame kuulama neid, kes ei vaigista olemasolevaid probleeme, vaid püüavad anda oma panuse lahenduste leidmiseks.”
See oli viimane hiljutiste kommentaaride seeriast, milles Putin on tunnistanud väljakutseid, millega tema armee silmitsi seisab.
Teisipäeval ütles ta julgeolekuametnikele, et olukord neljas Ukraina piirkonnas, mida Venemaa on nimetanud oma territooriumiks – ja millele Kiiev on vastu – on „väga keeruline”.
Ja 7. detsembril ütles ta, et Venemaa võib Ukrainas sõdida pikka aega.
Peaaegu 10 kuud pärast 24. veebruaril alanud sissetungi hõivab Venemaa suurt territooriumi Ida- ja Lõuna-Ukrainas piki umbes 1000 kilomeetrini ulatuvat rinnet, kuid on kogenud rea lüüasaamisi, mis on sõja hoo tema väiksema vastase kasuks kallutanud.
Isegi Kremli-meelsed sõjablogijad on väljendanud viha ja nördimust Venemaa kindralite esinemise, mobilisatsiooni kaootilise läbiviimise ja Venemaa vallutatud territooriumi loovutamise pärast – eriti eelmisel kuul, kui lahkuti Hersonist, ainsast oblasti pealinnast, mille Venemaa oli vallutanud alates sissetungi algusest.
Kaitseminister Sergei Šoigu luges Putinile ette raporti, milles ta ütles, et Venemaa väed hävitavad aktiivselt Ukraina sõjalist potentsiaali ja süüdistas Läänt konflikti „venitamises”.
Šoigu tegi ettepaneku tõsta Vene kohustusliku ajateenistuse vanus uude vahemikku 21-30 aastat, võrreldes praeguse 18-27 eluaastaga. Ta ütles, et Venemaa kiirendab kaasaegsete relvade kasutuselevõttu.
Venemaa avalikustas viimati oma kaotused 21. septembril, öeldes, et hukkunud on 5937 sõdurit. See arv jääb palju alla enamikule rahvusvahelistele hinnangutele.
USA kõrgeim kindral hindas 9. novembril, et mõlemal poolel on saanud surma või haavata üle 100 000 sõduri.
Putin on öelnud, et ta ei kahetse oma „sõjalise erioperatsiooni” käivitamist, väites, et Venemaal ei jäänud muud üle kui seista vastu ülbetele lääneriikidele.
Täna kolmapäeval ütles ta, et peab ukrainlasi – keda on kümneid tuhandeid tapetud, miljoneid sunnitud põgenema ja terveid linnu hävitatud – endiselt „vennasrahvaks”.
„See, mis toimub, on loomulikult tragöödia, meie ühine tragöödia, kuid see ei ole meie poliitika tulemus,” ütles Putin. „Vastupidi, see on teiste riikide, kolmandate riikide poliitika tulemus, kes on alati vene maailma lagundamise poole püüdlenud.”
Tänane reis on Zelenski esimene teadaolev välisreis pärast seda, kui Venemaa 24. veebruari sissetung vallandas sõja, kus on tapetud tuhandeid ja hävitatud linnu üle Ukraina.
Eeldatakse, et Zelenski lahkub Washingtonist lubadusega saada tohutu 1,85 miljardi dollari suurune sõjaline abipakett, mis aitab tema riiki kaitsta Venemaa agressiooni eest.
USA uusim sõjaline abipakett sisaldab esimest korda Patrioti raketipatarei ja hävitajatele paigaldatavad täppisjuhitavad pommid, teatasid teisipäeval USA ametnikud.
Kiievis asuva sõltumatu mõttekoja Penta Center juht Volodymyr Fesenko ütles, et Zelenski visiit võib aidata tulevikustrateegiat koostada.
„See on tõepoolest väga märkimisväärne ja sümboolne visiit, mis peaks määrama sõja käigu. Zelenski julges esimest korda Ukrainast lahkuda ja loodab, et suudab säilitada ja võib-olla isegi tugevdada USA sõjalist ja majanduslikku abi Ukrainale,“ ütles Fesenko AP-le.
Kremli pressiesindaja Dmitri Peskov kinnitas Moskvas meedia varasemaid teateid, et Putin ei pea sel aastal oma iga-aastast kõnet riigi olukorra kohta. Peskov ei kommenteerinud pöördumise edasilükkamise põhjust järgmisele aastale, öeldes, et see on seotud Putini „töögraafikuga”.
Osa Venemaa meediast on seda otsust seostanud sõjaga, milles Venemaa juba ammu oma hoo kaotas. Enne seda tühistas Kreml ka Putini iga-aastase pressikonverentsi, mis on toimunud alates 2012. aastast iga aasta detsembris.
Eestinen.fi
