Kui veiseliha kallinemise taga on veiste nappus ja aeglane järelkasv, siis kanaliha hinda kergitas mullu mitmeid Euroopa kanafarme tabanud linnugripp ja sellest tulenev tibude defitsiit.
Veiseliha kilohind tõusis aastataguse märtsi 17 euro ja 65 sendi juurest tänavu kevadeks 28 protsendi võrra 22 euro ja 63 sendini.
Kohalik broiler maksis aasta eest 4,11 eurot, kuid on praeguseks veerandi võrra kallim, makstes 5,16 eurot. Sealiha hind on püsinud stabiilsena.
Veisehinna tõusu taga on veiste nappus ja mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas.
“Üheks põhjuseks kindlasti on kliimamuutused. Veiste pidamine paljudes piirkondades on muutunud väga keeruliseks ja on põuad, põlengud ja üleujutused, nagu te olete kõik kuulnud. Ja teine, mis rohkem Euroopat puudutab, on see, et paljud riigid on ka näinud selleks vaeva, et veiste arv väheneks. On tehtud erinevaid meetmeid, mis loomade arvu alla viiks just kliimameetmete mõistes. See ongi ühtepidi arusaadav, et Euroopas on riike, kus veiste arv oli kogu aeg väga suur ja sellega seoses ka keskkonnareostus,” rääkis Lihaveisekasvatajate seltsi juhatuse liige Airi Külvet.
Külveti sõnul pole nii vähe veiseid Eestis kunagi varem kasvanud. Samal ajal eksporditakse veiseid teistesse riikidesse, kus veel suurem nappus on.
“Praegu see veiseliha hind on lähima 20 kuni 30 aasta vaates võrdne teiste riikidega. Eesti ja teised Balti riigid on olnud kogu aeg silmatorkavalt madalama hinnaga,” sõnas Külvet.
Teisalt on Eestis tugev potentsiaal toota maailma parimat veiseliha – selleks on nii head klimaatilised tingimused kui piisavalt maherohumaad, et veiseid ei peaks teraviljal nuumama. Positiivse poole pealt toob Külvet välja, et mitmetel Eesti veisekasvatajatel ongi praegu laienemisplaanid.
Märts toidupoes: veiseliha ja broiler üha kallinevad
Kauplusteketi Rimi kinnitusel tegi veiseliha hind eriti märgatava tõusu eelmise aasta aprillis, kuid hinnatõus pole liha eestlaste toidukorvist välja pelutanud.
“Inimese ostukorvis on liha väga olulisel kohal, otsitakse alternatiivi, et meie oma klientide pealt näeme, et ei ole olulist vahet, kas on siis seal ja kanaliha või on veiseliha, oluline on see, mis on hetkel selle pakkumine ja see sobiv hind tootele,” ütles Rimi juht Kristel Mets.
Veiselihale eriti kampaaniahindu ei pakuta, enamasti jõuab see tarbija lauale hakklihasegudes.
Kanaliha hinnatõus algas pihta juba kaks aastat tagasi kevadel ja hind on pidevalt edasi kasvanud. Võrreldes aastatagusega maksab kohalik broileriliha 25 protsenti rohkem.
“Eelmisel aastal said linnugripiga pihta väga suured Euroopa kanafarmid ja said pihta ka vanemkarjad, ehk siis munejad kanad. Tekkis kiiresti probleem tibude saadavusega. Meie ettevõte Maag Agro vanemkarja ei oma, meil ei ole ka oma haudejaama, seega me ostame kõik tibud sisse. Viimase aasta jooksul tibude hind on kasvanud üle 50 protsendi,” ütles Maag Food kommertsdirektor Sven Sooman.
Tibu hind moodustab omakorda poole broileri kasvatamise hinnast. Sooman rõhutab samas, et Talleggi kanaliha on aastaga võrreldes kallinenud siiski 15 protsenti, mitte enam.
Tarbija armastab aga kana jätkuvalt. “Kanaliha puhul on kõik populaarsed tooted. Nii jahutatud erinevad tükid broilerist kui ka poolfabrikaadid, marineeritud. Ja grillihooaeg on tulemas, nii et kindlasti kanaliha leiab populaarse tee marineeritud kujul ka grillidele,” ütles Kristel Mets. Loe teisi uudiseid SIIT
