Vastu võetud seadusemuudatused tõkestavad Eestis töötamise reeglite eiramist.
Riigikogu kiitis heaks välismaalaste seaduse, tulumaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muudatused, mille eesmärk on tõkestada Eestis töötamise reeglite eiramist. Muudatustega tagatakse ka, et Eestis töötavate välismaalaste töötasu pealt makstav tulumaks laekub Eestisse ja seda saab kasutada Eesti ühiskonna hüvanguks
Võrreldes 2015. aastaga on lühiajalise töötamise registreerimiste arv kasvanud ligi 30 korda. Riigikogus vastu võetud seaduse muudatusega tagatakse aus konkurents tööturul ja suunatakse tööandjad eelistama Eesti elanikest tööjõudu. Siseminister Mart Helme sõnul on suurenenud nõudlus välistööjõu järele kaasa toonud olukorra, kus osa tööandjatest ei täida välismaalaste seaduses sätestatud tingimusi. „Nägime sageli olukorda, kus ebaausa konkurentsieelise saamiseks prooviti leida võimalusi Eesti keskmist palka mitte maksta, luues näiliselt olukord, mis justkui võimaldaks maksta Euroopa Liidu õiguse järgi madalamat palka kui Eesti õiguse järgi nõutav – praegu 1407 eurot. Sellised ebaseaduslikud võimalused kahjustavad Eesti elanike konkurentsieelist tööjõuturul, milleks neil on õigus,“ rääkis siseminister Mart Helme.
Vastu võetud seaduse muudatuse kohaselt vastutab välismaalase töötamise seaduslikkuse eest see ettevõte Eestis, kes tema tööst tegelikult kasu saab, näiteks renditööjõudu kasutav ettevõte. See tähendab, et kui töö tellija või mõni muu töö teostamise eest vastutav ettevõte ei tõenda, et tal on õigus kasutada mõnda Euroopa Liidu soodsamat skeemi, st maksta lühiajaliselt Eestis töötavale kolmanda riigi kodanikule seaduses sätestatust väiksemat palka, siis peab välismaalane töötamise lõpetama. Välismaalasel tuleb töötamine lõpetada seniks kuni tööandja on registreerinud tema töötamise õigel alusel, mis tähendab välismaalasele Eesti keskmise palga maksmist.
Eestis töötamise nõuete rikkumisel ja ette nähtust väiksema töötasu maksmisel või selle maksmata jätmisel jäävad täitmata ka maksukohustused Eesti riigi ees. „Eesti keskmise palga maksmise nõude eiramisel jääb Eestil saamata tulu siin töötava välismaalase töötasu pealt, millest muu hulgas rahastatakse sotsiaalkindlustussüsteemi,“ lisas siseminister. Maksu- ja Tolliameti andmetel oli 2019. aastal oli eelduslik maksukahju tööjõumaksudest kõrvalehoidmise tulemusena üle 17,7 miljonit eurot.
- aastal andis Politsei- ja Piirivalveamet 7509 lühiajalise töötamise luba, 2018. aastal kasvas lubade arv hüppeliselt 19 805 loani. 2019. aastal registreeriti juba 32 262 lühiajalist töötamist Eestis.
