Vanglateenistuse 2021. aasta ülevaade

Vangide ja kriminaalhooldusaluste arv

2021. aastal vähenes vanglates ja arestimajades olevate vangide arv 167 võrra (2020. aastal vähenes see 129 võrra). Kui eelmise aasta algul oli vanglates ja arestimajades kokku 2348 vangi, siis aasta lõpul 2181, seejuures vähenes süüdimõistetute arv aastaga 108 võrra, vahistatute arv aga 59 võrra. Samuti vähenes aastaga ka kriminaalhooldusaluste arv: aasta alguses oli hooldusaluseid 3844, kuid aasta lõpus 3748.

• Kõige rohkem vange oli käesoleva aasta 1. jaanuari seisuga Tallinna vanglas (806 vangi). Samal ajal oli Tartu vanglas vange 727 ja Viru vanglas 641.
• Avavanglas viibis aastavahetuse seisuga 185 vangi, eelmisel aastavahetusel oli see arv aga 122.
• Eluaegseid vange oli aastavahetuse seisuga vanglates kokku 38, aasta varem oli neid 39. Eelmisel aastal vabanes üks eluaegne vang tingimisi ennetähtaega ning on täna kriminaalhooldusametnike järelevalve all.
• Aastavahetuse seisuga oli elektroonilise valve alla määratud 146 kriminaalhooldusalust (eelmisel aastavahetusel 152). 2021. aasta jooksul võeti elektroonilise valve alla 327 inimest (2020. aastal 305).
• Üldkasuliku töö tegijaid oli kriminaalhooldusaluste seas 897.
• 31.01.2020 seisuga on Eestis 100 000 elaniku kohta 184 vangi, mis asetab meid Euroopa Liidu liikmesriikide võrdluses 23. kohale. Kriminaalhooldusaluste arvu võrdluses oleme Euroopas 8. kohal: 100 000 elaniku kohta on kriminaalhooldusaluseid Eestis 305. Vaatamata vangide arvu langusele ei küüni me endiselt Euroopa keskmisele tasemele, täpsemalt saab lugeda näiteks siin: https://dataunodc.un.org/content/prison-population-national-vs-regional-estimates

Vangide ja kriminaalhooldusaluste taasühiskonnastamine
Sotsiaalprogrammides osalemine on oluline Vanglateenistuse tegevussuund uue kuriteo toimepanemise riskide maandamisel. Kui 2020. aastal oli sotsiaalprogrammides osalemine koroonaviirusest tulenevate liikumispiirangute tõttu piiratud, siis eelmisel aastal läbisid sotsiaalprogrammi 968 süüdimõistetut (2020. aastal 472), 1058 kriminaalhooldusalust (2020. aastal 837) ja 30 vahistatut (2020. aastal 32). Kõige enam osalejaid oli nagu varemgi sotsiaalprogrammides „Eluviisitreening“ (lõpetajaid 760), „Liiklusohutusprogramm“ (282) ja „Õige hetk“ (266).

• Programm „Eluviisitreening“ on suunatud sõltlastele ja sõltuvusainete kuritarvitajatele, kelle sõltuvus põhjustab õigusvastast käitumist.
• „Liiklusohutusprogramm“ on mõeldud kriminaalhooldusalustele ja avavangla vangidele, keda on joobes olles mootorsõiduki juhtimise eest kriminaalkorras karistatud.
• „Õige hetk“ on suunatud süüdimõistetutele, kes vajavad vabanemiseelset tuge analüüsimaks oma uue kuriteo toimepanemise riske.

Oluliste muutusteta on põhikoolis ja gümnaasiumis õppinud vangide arv: 2021/22. õppeaasta algul õppis põhikoolis 92 vangi (aasta varem 66) ja gümnaasiumis 52 vangi (aasta varem 59). Sarnaselt 2020. aastaga osales kõrgharidusõppes üks kinnipeetav. Kutsehariduse omandamist alustas 166 vangi (aasta varem 169).

Riigikeele kursustel alustas 2021. aastal õppimist 564 vangi (aasta varem 286) ning kursuse lõpetas positiivse tulemusega 169 kinnipeetavat (aasta varem 106).

Vangide tööhõive

Tõusnud on AS-i Eesti Vanglatööstuses töötavate kinnipeetavate arv: 353 vangi (2020. aastal 320). AS Eesti Vanglatööstus on sotsiaalse suunitlusega riiklik äriühing, mis keskendub kinnipeetavatele oskustöö pakkumisele ning uute oskuste õpetamisele. Tuntumaks kaubamärgiks on Stoveman saunakerised, vt ka https://www.stoveman.ee/ ja https://evt.ee/.

Riigi Kinnisvara AS-is töötas 2021. aastal 19 hooldustööd tegevat kinnipeetavat (2020. aastal 24). Erinevates ettevõtetes töötanud avavangla vangide arv oli 255 (aasta varem 260).

• Keskmiselt töötab avavangla vang 40 tundi nädalas.
• Ligikaudu pooled avavangla kinnipeetavad töötavad väljaspool vanglat erinevates ettevõtetes, ülejäänud on aga hõivatud majandustöödega vangla territooriumil.
• Eesmärgiks on kõikide avavangla vangide töötamine väljaspool vanglat.

Vangla abitöödel (koristamine, köögitöö, toidujagamine, prügi järelsorteerimine) osales aasta jooksul 1633 vangi (2020. aastal 1453).

Kuriteod ja kriminaalmenetlused vanglas

Vanglateenistus alustas 2021. aastal kokku 215 kriminaalmenetlust (neist 214 vangide kuriteokahtlusega), mida on tunamullusest 13 võrra vähem. Kõige rohkem menetlusi alustati füüsiliste konfliktide asjus karistusseadustiku kehalise väärkohtlemise sätte (§ 121) põhjal.

2021. aastal ei toimunud kinnise vangla territooriumilt ega vangi saatmisel väljaspool vanglat ühtki põgenemist.

Vanglateenistuse sisekontroll alustas 2021. aastal ühe kriminaalmenetluse, mis on hetkel pooleli. Menetlus alustati ettevaatamatusest surma põhjustamise paragrahvi järgi, et kontrollida vanglateenistujate tegevust meditsiinilise abi osutamisel vangile.

Surmajuhtumid

Aasta jooksul suri vangistuse ajal vanglas või haiglas üheksa vangi (aasta varem 14), kellest neli suri haiguse tagajärjel. Levinumad surma põhjused olid pahaloomulised kasvajad ning südame- ja veresoonkonna haigused. Enam kui kolmandik haiguse tõttu surnutest olid HI-viiruse kandjad.

Vanglates pandi 2021. aastal toime viis enesetappu (aasta varem kolm).

Jälitustegevus

2021. aastal said vanglad ja vanglate osakond jälitustoimingute tegemiseks ühe loa (2020. aastal 7). Luba anti üldkasutatava elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite või muul viisil edastatava teabe salajaseks pealtkuulamiseks või –vaatamiseks. Peale selle koguti prokuratuuri väljastatud ühe loa alusel (2020. aastal 6) andmeid elektroonilise side võrgu kaudu edastatavate sõnumite edastamise fakti, kestuse, viisi ja vormi ning edastaja ja vastuvõtja isikuandmete ning asukoha kohta.

Töötajad

2021. aasta lõpu seisuga töötas vanglateenistuses (vanglates ja justiitsministeeriumi vanglate osakonnas) aktiivses töösuhtes täistööajale taandatuna 1153,15 inimest, kellest 702,94 töötas vanglaametniku ametikohal. Aasta varem oli sama arv 1210 ning neist vanglaametniku ametikohal töötas 731.

Aastalõpu seisuga töötas vanglate kriminaalhooldusesindustes täistööajale taandatuna 131,84 kriminaalhooldusametnikku (aasta varem 137,7).

• Kokku on Eestis viis kriminaalhooldusosakonda, mis kuuluvad Tallinna, Tartu ja Viru vangla koosseisu: Ida-Harju, Lääne-Harju, Pärnu, Tartu ning Viru kriminaalhooldusosakond.
• Kokku on kriminaalhooldusosakondadel eraldi 18 esindust: Loksa, Keila, Pärnu, Kuressaare, Haapsalu, Kärdla, Paide, Rapla, Tartu, Võru, Valga, Põlva, Jõgeva, Viljandi, Rakvere, Jõhvi, Sillamäe ja Narva.
• COVID-19 vastu on vaktsineeritud 95% vanglateenistujatest.

Võimalused Vanglateenistuse meeskonnaga liitumiseks on leitavad siit: https://www.vabadusevalvur.ee/

Töö noortega

Vanglateenistuse panus ühiskonda ei lõpe ega alga vanglamüüridega. Vanglateenistusele on oluline, et ka meie järelkasv oskaks hinnata Eesti siseturvalisust, avardaks oma silmaringi, kujundaks sügavaid moraalseid ja eetilisi tõekspidamisi ning saaks aimu, milline on töö näiteks vabadusevalvurina.

• Koostöös 23 kooliga viis vanglateenistus eelmisel aastal läbi koolinoortele valikkursuse koolides, et tutvustada neile vanglateenistuse eesmärki ja ülesandeid ning laiapindset riigikaitset, õpetades sealjuures ka enesekaitset.
• Eelmisel aastal osutus edukaks vanglateenistuse filmikonkurss, mis kutsus noori üles mõtlema oma rollile meie riigi siseturvalisuses. Filmikonkursile laekus 26 noorte poolt tehtud lühifilmi.
• Suvisel vanglateenistuse praktikaprogrammis osales 18 noort, kes said 2-nädalasel perioodil vanglas erinevatel positsioonidel oma tööoskused proovile panna.