Mõtlematult loovutatud eestkosteõigus oma täisealise haige poja üle on viinud pere olukorrani, kus vaatamata vanemate soovile, et nende poeg elaks võimalikult kaua nende juures, on ametnikud ja kohus otsustanud, et vaimselt haige mees peab enda ja teiste turvalisuse pärast aastaks sundravile minema.
Seletus
Skisofreenia on psühhooside hulka klassifitseeritud psüühikahäire, mille tekkepõhjused ja mehhanism pole täpselt teada.
Ülevaade
Skisofreenial esineb mitmeid alavorme, mis avalduvad täiesti erinevalt: luulumõtted, veider käitumine, tarretumine erinevatesse poosidesse, ebemäärased lõhna-, tunde- jm aistingud.
Laialt levinud arusaam, et skisofreeniahaiged on teistele ohtlikud, on vale. Agressiivsust ja ennast või teisi hävitavat käitumist tuleb harva ette.
Skisofreenia esinemissagedus on ligikaudu 1% t. Haigestutakse tavaliselt vanuses 20-30 eluaastat. Meeste haigestumus on tavaliselt sagedasem kui naistel.
Skisofreeniat jagatakse alavormideks:
× paranoidne skisofreenia – inimene arvab, et teda kiusatakse taga või jälitatakse;
× hebefreenne vorm – inimese kõne on seosetu ja käitumine arusaamatu, esineb palju veiderdusi;
× katatoonne vorm – inimene kas ei reageeri millelegi ja püsib teatud kehaasendites või ilmutab rahutust, mis ei allu välisele regulatsioonile;
× lihtne skisofreenia – aeglaselt süvenevad negatiivsed sümptomid.