Eesti tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemis on valvekaamerate kasutamine levinud, kuid andmekaitse inspektsiooni sõnul puudub sellel kindel õiguslik alus. Kaamerapildile jäämine haiglakoridoris võib anda teavet inimese tervisliku seisundi kohta, mis kvalifitseerub terviseandmetena. Inspektsiooni peadirektor Pille Lehis rõhutas, et igasugune isikuandmete töötlemine, sealhulgas terviseandmed, nõuab õiguslikku alust, nagu seadus või isiku nõusolek. Võimalik on jälgimisseadmete kasutamine, kui inimesed on andnud selgesõnalise nõusoleku teatud eesmärkidel, kuid nõusolekut võib igal ajal tagasi võtta, mis muudab andmete edasise töötlemise õiguslikult keeruliseks.
Lehis juhtis tähelepanu, et kui nõusolekut ei anta üldiselt, ei saa seadmeid kasutada. Teine võimalus oleks kasutada valvekaameraid ennetava meditsiini või muude konkreetsete põhjuste jaoks, kuid ka see peaks põhinema siseriiklikul õigusel. Ta tõi näiteks koolide seadusliku õiguse kasutada jälgimisseadmeid ja soovitas tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuste õigusakte täiendada, et tagada valvekaamerate kasutamise kooskõla seadusega.