Kõrgelt tunnustatud Ühendkuningriigi (ÜK) valitsuse teadusnõunik tunnistas hiljuti, et maskide kandmisest on inimeste koroonaviirusesse nakatumise eest kaitsmisel väga vähe kasu ning need täidavad sisuliselt vaid „lohutusteki” funktsiooni.
Dr Colin Axon, üks Hädaolukordade Teadusliku Nõuanderühma (Scientific Advisory Group for Emergencies – SAGE) nõunikest ÜK valitsusele, ütles väljaandele London Telegraph, et meditsiinitöötajad on loonud inimestele multifilmiliku ettekujutuse sellest, kuidas mikroskoopilise suurusega viiruse osakesed läbi õhu liiguvad, ning et maskides olevad augud on nendest osakestest tegelikult kuni 5000 korda suuremad.
„Nii väikesed suurused on raskesti hoomatavad, aga üks, ehkki mitte täiuslik, analoogia oleks, marmorkuulikeste tellingute pihta loopimine – mõned võivad posti tabada ja tagasi põrgata, kuid ilmselgelt lendab enamik neist otse läbi,” ütles Axon.
Üle kogu maailma on näha, et maski kandmise kohustus ei ole nakatumisnäitajatele avaldanud mitte mingit mõju.
„Kui osake ei ole bioloogilisel pinnal, ei ole see ka enam biomeditsiiniline küsimus, vaid kõik sõltub füüsikast. Kui inimesed saavad oma info üksnes ühest allikast, siis on ka nende arusaam terviklikust pildist üksnes osaline,” väitis Axon, lisades: „Meditsiinitöötajatel on mõned vastused, kuid puudub arusaam suurest pildist.”
Märkides, et „maski debatt puudutabki osakeste liikumist,” seletas Axon, et „maskid püüavad kinni piisakesed ja köhimisel erituva sülje, kuid oluline on see, et SARS CoV-2 levib ennekõike aerosoolide ehk väikeste vedeliku piiskadega.”„Üks koroonaviiruse osake on ligikaudu 100 nanomeetri suurune, augud sinistes kirurgilistes maskides on kuni 1000 korda suuremad, riidest maskides võivad need olla aga kuni 500 000 korda suuremad,” rõhutas Axon.
Ta märkis, et „aerosoolid tungivad läbi maskide, muutes need kasutuks,” lisades: „Rahvas nõudis, et midagi ette võetaks, ning nad said maskid, mis pakuvad ainult lohutust. Aga nüüdseks on nende kandmine juurdunud ja see, mida me juurutame, on halb käitumine.”
„Üle kogu maailma on näha, et maski kandmise kohustus ei ole nakatumisnäitajatele avaldanud mitte mingit mõju,” märkis Axon, lisades, et „parim, mida maskide kohta öelda võib, on see, et nende positiivne mõju on liiga väike, et seda mõõta.”
Aerosoolid tungivad läbi maskide, muutes need kasutuks. Rahvas nõudis, et midagi ette võetaks, ning nad said maskid, mis pakuvad ainult lohutust. Aga nüüdseks on nende kandmine juurdunud ja see, mida me juurutame, on halb käitumine.
Axoni kommentaarid kordavad Dr Anthony Fauci’t, kes ütles 2020. aasta veebruaris, et tavalised poest ostetud maskid „ei ole viiruse vastu efektiivsed, sest viiruse osakesed on piisavalt väikesed, et maskist läbi tungida.”
Fauci võttis hiljem oma seisukoha tagasi, kui Haiguste Kontrolli ja Tõrje Keskus (Centers for Disease Control and Prevention – CDC) hakkas soovitama ameeriklastel näokatteid kanda. Sarnaseid soovitusi tehti sel ajal üle kogu maailma ning Maailma Terviseorganisatsioon (World Health Organisation – WHO) pakkus isegi välja, et maskide kandmine peaks olema jäädav.
Sotsiaalmeedia kanalid on praeguseks tsenseerinud ja kustutanud teabe, mis puudutab maskide tõhusust, või õigemini selle puudumist, hoolimata hulgalistest usaldusväärsetest teadustöödest, mis on leidnud, et nende efektiivsus COVID-19 leviku tõkestamiseks on sisuliselt olematu.
Taanis 6000 osalejaga läbi viidud uuring näitas, et „puudub statistiliselt oluline erinevus COVID-isse nakatumises nende vahel, kes maski kandsid, ja nende vahel, kes seda ei teinud,” vahendab Spectator.
„Kontrollgrupi 2,1% võrreldes nakatus maski kandnud inimestest 1,8%. Seega paistab maski kandmise efektiivsus viiruse ühiskonnas levimise tõkestamisel olevat äärmiselt väike.”
Taanis 6000 osalejaga läbi viidud uuring näitas, et puudub statistiliselt oluline erinevus COVID-isse nakatumises nende vahel, kes maski kandsid, ja nende vahel, kes seda ei teinud.
Ehkki maski kandmine on praeguseks ÜK-s saanud vabatahtlikuks, on paljud raudtee- ja muud ettevõtted öelnud, et maskid on endiselt kohustuslikud, mis on inimeste seas põhjustanud üldist segadust.
Allikas: https://makroskoop.ee/
