Vihulasse kahepäevasele eelarvenõupidamisele kogunenud valitsuskoalitsiooni liikmed võtsid vastu põhimõttelised otsused. Eesti julgeoleku kindlustamiseks hangitakse järgmistel aastatel keskmaa õhutõrjesüsteem, Venemaa sõjast põhjustatud kriisidega hakkamasaamiseks suunatakse raha inimeste ja ettevõtete toimetuleku parandamiseks.
“Eelarve kokkupanek on raske protsess, sest ootused on alati suuremad kui raha on,” sõnas peaminister Kaja Kallas. “Julgeolekuolukord ja energiasõda tähendavad, et peame aitama leevendada oma inimeste ja ettevõtete valu ning ühtlasi kindlustama Eesti tulevikku. Toetame inimeste ja väikeettevõtete toimetulekut energiasõjas, hangime keskmaa õhutõrje, tagame päästjatele, politseinikele, õpetajatele, sotsiaaltöötajatele ja teistele ühiskondlikult olulise töö tegijatele palgatõusu, tõstame eestikeelse hariduse ja kõrghariduse rahastust. Need prioriteedid on valitud teades, et vastutus nende otsuste eest on pikem ja kaalukam kui vaid valimisteni.”
Eesti julgeoleku kindlustamiseks hakkavad Eesti kaitsekulud olema alates 2023. aastast püsivalt üle miljardi euro. See sisaldab keskmaa õhutõrjesüsteemi soetamist. Püsiva rahastusena suunab riik küberturvalisusesse 30 miljonit eurot.
Energiakriisis paremaks hakkamasaamiseks laiendatakse kodutarbijale mõeldud elektri universaalteenust ka mikro- ja väikestele ettevõtetele, suurte ettevõtete abistamiseks töötab riik välja likviidsusmeetmed. Lisaks rakendub 1. oktoobrist kuni märtsi lõpuni automaatne toetus nii kodusooja-, elektri- kui gaasiarvetele.
Hüppeliselt kasvanud hindade mõju leevendamiseks tõuseb 1. jaanuarist tulumaksuvaba miinimumi 654 euroni kuus. Õpetajate, politsei ja päästjate kõrval kasvab ka kultuuri- ja sotsiaaltöötajate palgafond järgmisel aastal vähemalt 15 protsenti. Teistele riigieelarvest palka saavatele inimestele kasvab see 5 protsenti.
Kõrghariduse rahastamine kasvab 15 protsenti aastas ja ka eestikeelsele haridusele üleminek saab täiendava rahastuse.
