1. Eesti seisukohad strateegia “Talust taldrikule” kohta
Esitaja: maaeluminister Arvo Aller
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu dokumentide kohta

Strateegia „Talust taldrikule“ on uus terviklik lähenemisviis sellele, kuidas eurooplased peaksid hindama toidu kestlikkust. Strateegias seatakse eesmärk liikuda kestliku ja vastupidava toidusüsteemi poole. Tervisliku ja kestliku toitumise valikut hõlbustava soodsa toidukeskkonna loomine toob kasu tarbijate tervisele ja elukvaliteedile ning vähendab tervisega seotud kulusid ühiskonnas.

Inimesed pööravad üha rohkem tähelepanu keskkonna-, tervise-, sotsiaal- ja eetikaküsimustele ning otsivad toidu puhul väärtust rohkem kui kunagi varem. Soovitakse toitu, mis oleks värske, vähem töödeldud ja kestlikult toodetud. Samuti on COVID-19 kriisi käigus kasvanud huvi lühemate toidutarneahelate vastu.

Euroopa toit on juba praegu ohutu, küllaldase, täisväärtusliku ja kvaliteetse toidu ülemaailmne mõõdupuu. See tuleneb EL-i aastatepikkusest inimeste, loomade ja taimede tervise kaitseks elluviidavast poliitikast ning EL põllumajandustootjate, kalurite ja vesiviljelustootjate jõupingutustest. Strateegia on uus lähenemisviis sellele, kuidas eurooplased peaksid toidu kestlikkust hindama ning olulisena nähakse vajadust inimeste tarbimisharjumuste muutmise järele.

Strateegia eesmärk on premeerida põllumajandustootjaid, kalureid ja teisi toidutarneahelas osalejaid, kes on juba läinud üle kestlikele tavadele; võimaldada üleminekut neile, kes seda veel teinud ei ole ning luua kestlikule tootmisele üle läinud ettevõtetele täiendavaid võimalusi.

Eesti toetab „Talust taldrikule“ strateegia üldisi eesmärke ja peab samas oluliseks, et liikmesriikidele eesmärkide seadmisel arvestataks liikmesriikide hetkeolukorda ning seniseid edusamme.

2. Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel
Esitaja: kaitseminister Jüri Luik

Valitsus plaanib kiita heaks ja saata riigikogule eelnõud, millega võimaldatakse kuni 204 kaitseväelase osalemine rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel. Koos valmidusüksustesse kuuluvate kaitseväelastega küsib valitsus riigikogult mandaate kuni 344 kaitseväelase võimalikuks siirdumiseks operatsiooni piirkonda. Eesti plaanib operatsioonidel osalemist järgmisel aastal suures osas senises mahus.

Rahvusvahelistel sõjalistel operatsioonidel osalemise juures on märksõnadeks järjepidevus ja paindlikkus, mis võimaldavad reageerida maailmas tekkida võivatele ohtudele ning näidata Eestit usaldusväärse liitlase ja rahvusvahelise kogukonna vastutustundliku liikmena, kes mõistab erinevate piirkondade julgeolekuohte ning nende mõju Euroopale ja kogu maailmale.

Sarnaselt varasemate aastatega taotletakse lisaks käimasolevatele või algavatele rahvusvahelistele sõjalistele operatsioonidele Riigikogult mandaati võimalikuks esmakordseks ja kiireloomuliseks osalemiseks NATO või selle liikmesriigi, EL-i või ÜRO juhitavas operatsioonis kuni 50 kaitseväelasega.

3. Eesti seisukohad Euroopa Ülemkogu 15. ja 16. oktoobri 2020. a kohtumisel ning Euroopa Komisjoni teatise “Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine: investeerimine kliimaneutraalsesse tulevikku meie inimeste hüvanguks” kohta
Esitaja: peaminister Jüri Ratas
Tüüp: Eesti seisukohad Euroopa Liidu Nõukogu istungil

Euroopa Komisjoni esitas 17.09.2020 ettepaneku kogu Euroopa Liitu (EL) ja kogu majandust hõlmava 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamise kohta senise 40% pealt 55% peale võrreldes 1990. aasta tasemega. Lisaks on ettepaneku eesmärkideks stimuleerida keskkonnasäästlike töökohtade loomist, jätkata ELi kasvuhoonegaaside (KHG) heitkoguste vähendamist, kasvatades samal ajal majandust ning julgustada rahvusvahelisi partnereid suurendama oma ambitsiooni piirata globaalse temperatuuri tõusu 1,5°C-ni, vältides sellega kliimamuutuste kõige raskemaid tagajärgi. Komisjon esitas ettepanekus teekaardi, kuidas 55%-ni jõuda ja võimalikud valikukohad meetmete elluviimisel. Konkreetsed õigusaktide ettepanekud esitab komisjon 2021. aasta juunis. 2016. aastal jõustunud üleilmne Pariisi kokkulepe näeb ette, et selle osapooled esitaksid 2020. aastal Ühinenud Rahvaste Organisatsioonile (ÜRO) uuendatud kliimaeesmärgid 2030. a kohta. EL esitab ühise eesmärgi kogu liidu peale.

Euroopa Ülemkogu arutab ELi üldeesmärgi tõstmist oma 15.-16. oktoobri 2020. a kohtumisel ning 10.-11. detsembri 2020. a kohtumisel.